Digitaalne kultuuripärand on mäluasutuste kogude lahutamatu osa. Selle säilitamine ja mugavalt kättesaadavaks tegemise eesmärk on võimaldada kasutada varem loodud ainest ühiskonna ja kultuuri edendamiseks. Üha aktuaalsemaks muutub suurte andmekogumite kasutamine ja taaskasutamine ning kasutajakogemuse tõstmine. Suurte sihtide elluviimiseks rakendatakse erinevaid tehnoloogiaid ja AI-lahendusi. Uute ideede, kogemuste ja kompetentside tõstmine on lähiaastatel asutuste ees seisvad proovikivid.
Kutsume sind kuulama ja kaasa mõtlema, et saaksid osa parimatest kodumaistest ja rahvusvahelistest praktikatest! Kutsu Facebookis ka kolleegid osalema! Päeva juhib Raivo Ruusalepp.
Korraldavad: Eesti Rahvusraamatukogu ja Rahvusarhiiv
Toetavad: Kultuuriministeerium ja Eesti Rahvusraamatukogu
9.30–9.55 Kogunemine ja registreerimine
9.55–10.00 Avasõnad – Raivo Ruusalepp (Ernst & Young Baltic, digisäilitamise konsultant)
10.00–10.20 Tulevikukindel andmemajanduse ökosüsteem – Ott Velsberg (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, riigi andmete valdkonna juht)
10.25–10.45 Digitaalise kultuuripärandi pikaajaline säilitamine ja toimepidevus ERRis – Jaanus Lillenberg (Eesti Rahvusringhääling, IKT direktor)
10.50–11.10 Eesti Kirjandusmuusemi infosüsteemide ja andmekogude strateegiline analüüs: võlud ja valud – Olga Ivaškevitš (Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum, vanem digitaalarhivaar)
11.15–11.30 Uue arhiivi infosüsteemi rakendumine Rahvusarhiivis – Lauri Leht (Rahvusarhiiv, digitaalarhiivi direktor)
11.35–11.50 Teel uue DIGARi poole – Eva-Maria Artus (Eesti Rahvusraamatukogu, rahvusteavikute säilituskeskuse juhataja)
11.55–12.15 Kultuuriline elujõulisus ja ebavõrdsus tehisintellekti ajastul – Krister Kruusmaa (Eesti Rahvusraamatukogu, andmeteadlane)
12.20–13.00 Vestlusring
13.00–14.00 Lõuna
14.00–14.20 Segaduse ja innovatsiooni keerukuses navigeerimine: eetika, generatiivse tehisintellekti võimalused ja haip – professor Peter Bryant (Sydney Ülikooli ärikool, haridusvaldkonna kaasdekaan) (ENG)
14.25–14.45 Läti digitaalne raamatukogu: taludest ühise vastutuseni digitaalses ruumis – Karīna Bandere (Läti Rahvusraamatukogu, digitaalarengu osakonna direktor) (ENG)
14.50–15.10 Kõik juhtus kusagil, digitaalsete kaartide säilitamise väljakutsed digitaalse tuleviku jaoks – Gregor Završnik (Ettevõtte Geoarh asutaja ja tegevjuht) (ENG)
15.15–15.35 Hollandi Rahvusraamatukogu digitaalkogud suurte keelemudelite ajastul – Steven Claeyssens (Hollandi Rahvusraamatukogu, digitaalkogude kuraator) (ENG)
15.40–16.00 Soome Rahvusarhiivi digitaalarhiveerimise teenus – Iiris Mahjneh (Soome Rahvusarhiiv, kogude vastuvõtmise valdkonnajuht) (ENG)
16.05–16.15 Lõppsõna
We invite submissions for the Cultural Data Analytics Conference 2023 / CUDAN 2023, organized by the ERA Chair project for Cultural Data Analytics at Tallinn University, generously funded by the European Commission. Inspired by initial large gatherings of the cultural analytics community, including UCLA/IPAM 2016, and multidisciplinary conferences such as NetSci, IC2S2, or CCS, we aim to bring together researchers, practitioners, and stakeholders using methods of cultural data analytics to understand cultures and cultural production. This particularly includes multidisciplinary combinations of quantification, qualitative inquiry, computational analysis, and visualization to make sense of large cultural datasets, including visual, audiovisual, linguistic, and other genres of socio-cultural materials. The conference is scheduled to happen in Tallinn, Estonia from December 13 to 16, 2023, including a number of leading invited practitioners, peer-reviewed talks, and poster contributions from the community.
Abstracts due: July 24, 2023 (23:59 CET)
Notification of acceptance: September 14, 2023
Conference: December 13-16, 2023
Pre-conference workshops: December 13, 2023
Main conference: December 14-16, 2023
Winter morning in Tallinn. CC-BY Maximilian Schich
– Petter Holme, Aalto University, Helsinki, Finland (https://petterhol.me/)
– Béatrice Joyeux-Prunel, Université de Genève, Switzerland (https://www.unige.ch/…)
– Mauro Martino, Visual Artificial Intelligence Lab, IBM Research, Boston, USA (https://www.mamartino.com/)
– Anu Masso, TalTech, Tallinn, Estonia (https://taltech.ee/…)
We invite authors to submit a single-page abstract pdf including a (mandatory) descriptive figure and caption by the 24th of July 2023 via our OpenReview submission system. We accept contributed talks, lightning talks, and posters (please indicate your preference). We strive for an in-person event to maximize community interaction, yet we will offer a limited amount of remote presentation slots. Review is single-blind.
In the spirit of multidisciplinary abstract conferences and idea conferences, we encourage submissions which aim to present entirely novel work, and also recently published contributions which would benefit from broader multidisciplinary discussion. In the latter case, please make sure to cite the original publication venue.
SUBMIT HERE: https://openreview.net/group?id=CUDAN.tlu.ee/2023/Conference
Cultures and cultural production are multifaceted phenomena, which, like other complex systems, cannot be fully understood from the perspective of a single specific discipline. This is why the core mission of cultural data analytics is to join forces and make headway across disciplines and domains of expertise. Feeding into this mission, we welcome both multidisciplinary submissions, and contributions from specific disciplines, which aim to benefit from discussion in a multidisciplinary forum.
We encourage discussion towards a deeper understanding of cultures and cultural production including aspects, methods, and intersections of the following fields:
– cultural analytics, culturomics, and socio-cultural data science;
– digital humanities and computational humanities;
– cultural evolution, including experimental and observational approaches;
– cultural complexity science, network science, computational social science, and social physics;
– computational linguistics, quantitative aesthetics, critical computer vision, and machine learning;
– art history, cultural history, cultural semiotics, film studies, musicology, and urbanism;
– artistic research, algorithmic curation, and AI art (including aspects of cultural data analysis);
– creative industries research, media economics, and policy studies;
– data journalism, data science, and information visualization.
Contributions ideally address at least one of the following subject domains (in line with state-of-the-art conceptual reference models for cultural data):
– material aspects, including artworks, architecture, texts, images, sound, film, digital media, databases, and other forms of tangible cultural heritage;
– conceptual aspects, including cultural practices, rituals, theories, policies, data models, narratives, imagined communities, and other forms of intangible cultural heritage;
– social aspects, including human behaviour, human mobility, social networks, and social media;
– temporal aspects, from slow historical processes to turbulence in today’s economy of attention;
– spatial aspects of historical topography, cultural geography, and urban dynamics;
– event aspects, which combine the above aspects in cultural co-production, event series, tourism, etc.;
– network aspects of socio-cultural interaction, including the inherent ecology of complex networks as documented in the structure and dynamics of large cultural knowledge graphs or blockchains associated with the crypto-art-market, for example.
The CUDAN 2023 main conference programme (December 14-16, 2023) will include six keynotes covering the spectrum of relevant disciplines, a lightning talk session in the plenary, parallel sessions, and a poster section. The latter will run throughout the whole conference in the coffee and lunch area that is collocated with the plenum. The conference will close with a best poster and best paper award ceremony.
The pre-conference day (December 13, 2023) will feature introductory workshops by CUDAN senior fellows, covering aspects of cultural data analysis and visualization using Python, R, Tableau, and the Collection Space Navigator.
Before and after the main conference, we will offer sightseeing tours, including the medieval Tallinn old town and Christmas market (among many reasons to visit Estonia).
We are further planning a meet the publisher’s session and other opportunities for relevant stakeholders, including exhibition booths.
If you or your institution/company is interested in participation, please contact us via email to cudan@tlu.ee, ideally before September 14, 2023.
As we are fully funded through the European Commission, there will be no conference fee for accepted participants, with the exception of the conference dinner. Accepted participants are required to register and confirm their attendance. Information regarding accommodation (including reduced rate hotels) and a form to order VISA support letters will be announced on the conference website (https://cudan.tlu.ee/conference/).
Maximilian Schich, CUDAN ERA Chair holder
Lev Manovich, Cultural Analytics Lab, City University of New York, US
Andres Karjus, CUDAN Senior Fellow (computational linguistics)
Ksenia Mukhina, CUDAN Senior Fellow (computer science)
Mila Oiva, CUDAN Senior Fellow (cultural history)
Mikhail Tamm, CUDAN Senior Fellow (social physics)
Sandra Kaljumäe, CUDAN Project coordinator
Sirli Peda, Tallinn University Conference Center
Sirli Taniloo, Tallinn University Conference Center
James Abello Monedero, Rutgers University, US
Yong-Yeol Ahn, Indiana University, Bloomington, US
Ruth Ahnert, Queen Mary University of London, UK
Sebastian Ahnert, University of Cambridge, UK
Kim Albrecht, Artist, Berlin, DE
Eduardo Altmann, The University of Sydney, AU
Sandra Alvaro, Universitat Autònoma de Barcelona, ES
Stefano Balietti, Universität Mannheim, DE
Clarisse Bardiot, Université Rennes 2, FR
Maria Christina Binz-Scharf, CUNY City College of NY, US
Chico Q Camargo, University of Exeter, UK
Nicola Carboni, Université de Genève, CH
Damiano Cerrone, Tampere University, FI
Javier Cha, University of Hong Kong, HK
CJ Chen, Nanjing University, CN
Ana Clemente, University of Barcelona, ES
Bronwyn Coate, RMIT University, AU
Michele Coscia, IT-University of Copenhagen, DK
Brian Coxall, Brigham Young University, US
David J. Crandall, Indiana University, US
Christine Cuskley, Newcastle University, UK
Maria-Rita D’Orsogna, University of California, Los Angeles, US
Kate Elswit, University of London, UK
Sara Irina Fabrikant, University of Zurich, CH
Elena Fedorovskaya, Rochester Institute of Technology, US
Jianbo Gao, Beijing Normal University, CN
David Garcia, Universität Konstanz, DE
Bruno Goncalves, Data For Science, Inc., US
Jack Grieve, University of Birmingham, UK
Daria Gritsenko, University of Helsinki, FI
Thilo Gross, HIFMB & Universität Oldenburg, DE
Ryan Heuser, Princeton University, US
Yurij Holovatch, National Academy of Sciences of Ukraine, UA
Natalie M Houston, University of Massachusetts at Lowell, US
Ana Jofre, SUNY Polytechnic Institute, US
Mauri Kaipainen, Perspicamus, Helsinki, FI
Folgert Karsdorp, Meertens Institute, NL
Lindsay King, Stanford University, US
Harald Klinke, LMU Munich, DE
Ilias Kyriazis, Fachhochschule Potsdam, DE
John Laudun, University of Louisiana at Lafeyette, US
Kristoffer Laigaard Nielbo, Aarhus Universitet, DK
Lik-Hang Lee, Hong Kong Polytechnic University, HK
Liina Lindström, University of Tartu, EE
Jordi McKenzie, Macquarie University, AU
Stefania Milan, University of Amsterdam, NL David Mimno, Cornell University, Ithaca/NY, US
Daria Morozova, Ecole des Hautes Etudes Commerciales, FR
Cassini Nazir, University of North Texas, US
Maarja Ojamaa, University of Tartu, EE
Giovanni Petri, Northeastern University London, UK
Iyad Rahwan, Max Planck Institute for Human Development, DE
Martin Rosvall, Umeå University, SE
Louis Michael Shekhtman, Northeastern University, Boston, US
André Skupin, San Diego State University, US
Oleg Sobchuk, Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology, DE
Juan Luis Suárez, University of Western Ontario, CA
Pablo Suarez-Serrato, Universidad Nacional Autónoma de México, MX
Nina Tahmasebi, Språkbanken (The swedish language bank), SE
Timothy R Tangherlini, University of California, Berkeley, US
Mark Taylor, University of Sheffield, UK
Jer Thorp, New York University, US
Lauren Tilton, University of Richmond, US
Mikko Tolonen, University of Helsinki, FI
Stephen Miles Uzzo, National Museum of Mathematics, US
Melvin Wevers, University of Amsterdam, NL
Hyejin Youn, Northwestern University, Evanston, US
For updated information, please re-check the conference website (https://cudan.tlu.ee/conference/).
In case of questions, please do not hesitate to contact us via email to cudan@tlu.ee.
We’d love to welcome you in Tallinn, Estonia in December 2023!
The Center for Language Research at the Faculty of Humanities and Social Sciences in Rijeka, Croatia is organizing the international scientific conference CLARC 2023 (cji.uniri.hr/clarc2023) entitled "Language and Language Data". You are invited to participate by presenting a scientific paper and/or organizing a panel on a relevant topic (extended deadline until July 31). We welcome high-quality presentations on empirical, theoretical, and methodological issues in science related to the theme of "Language and Language Data".
CLARC2023 will cover various topics in the fields of language technology and linguistics. Participants will have the opportunity to engage in panels and lectures that encompass areas such as computational linguistics and natural language processing, corpus linguistics, phonetics, phonology, morphology, syntax, sociolinguistics, pragmalinguistics, discourse analysis, language acquisition, psycholinguistics, neurolinguistics, language and cultural studies, language data from legal and economic perspectives, language and tourism, as well as medicine and public health.
The conference will feature inspiring keynote speakers, including Maja Miličević Petrović from the University of Bologna, Marko Tadić from the University of Zagreb, Tony Veale from University College Dublin (UCD), and Nikola Ljubešić from the Jožef Stefan Institute.
Additionally, various events will be organized, such as a panel section on transforming language and linguistics studies with the results of the UPSKILLS project (Upgrading the Skills of Linguistics and Language Students), a round table on career transitions from linguistics to data science, and a round table on linguistics and large language models. Participants will also have the opportunity to attend the co-occurring event RIKON 2023, the largest fantasy convention in Croatia with a rich tradition.
Please read the details about submissions, the deadline for abstracts and full papers, as well as information about registration fees on the official website of CLARC 2023: https://cji.uniri.hr/clarc2023
We look forward to your valuable presence at this conference, which brings together experts in the fields of language technology and linguistics.
When: 25 July - 28 July 2023
Where: Riga, National Library of Latvia and Online
Language: English
Duration: 4 days
Credits: 3 ECTS
Fee: 30 EUR*
Welcome to the annual Baltic Summer School of Digital Humanities (BSSDH 2023)!
This year’s programme offers must-have introductory courses for digital humanists and digital social scientists who wish to come to grips with programming with Python, collecting web data, and network visualization. For the first time, an advanced Python class is also available. The course is co-taught by an international team of researchers and practitioners of digital humanities and digital social sciences coming from Latvia, Finland, Sweden, and Poland. As always, this will be a great opportunity to meet colleagues and mentors from other countries and explore different perspectives!
The programme includes workshops and lectures in:
PARTICIPANTS
The Baltic Summer School of Digital Humanities is aimed at students and researchers of humanities and social sciences, library, and archives professionals. There are no prerequisites for participation, as the course does not require any background in DH computing. The working language of the summer school is English. After successful completion of the summer course, students will be awarded 3 ECTS by the University of Latvia.
REGISTRATION FEE*
30 EUR includes: Full access to all lectures and workshops, onsite or online. Food and drinks during lunch and coffee breaks for onsite students. Access is free of charge for assistants of workshops and other volunteers. Contact dh@lnb.lv to apply!
REGISTRATION FORM
https://reg.lnb.lv
SUPPORTERS
State Research programme
Nr. VPP-IZM-DH-2020/1-0002
ORGANIZERS
BSSDH 2023 is organized by a joint effort of the National Library of Latvia, Institute of Literature, Folklore and Art (University of Latvia), Faculty of Social Sciences of the University of Latvia.
CONTACT US
Coordinator Anda Baklāne
anda.baklane@lnb.lv
dh@lnb.lv
+371 29 143 299
July 10-14 2023, Graz | Austria
We are looking forward to welcoming you to Graz, Austria from the 10th to 14th July 2023!
Registration for the conference is now open and possible at: https://www.conftool.pro/dh2023/
DIGITAL HUMANITIES (DH) is at the intersection of computing or digital technologies and the disciplines of the humanities. It involves the development and use of digital resources and methods in the humanities, as well as the analysis of their application. DH scholarship means collaborative, transdisciplinary, and computationally engaged research, teaching, and publishing.
The Alliance of Digital Humanities Organizations (ADHO) promotes and supports digital research and teaching across all humanities disciplines, acting as a community-based advisory force, and supporting excellence in research, publication, collaboration and training.
The annual ADHO Digital Humanities Conference is the central and largest event of the international DH community and unites scholars from across the globe, presenting them with a unique opportunity for the exchange of their work and ideas and the fostering of future collaborations.
The conference theme, “Collaboration as Opportunity” showcases transdisciplinary and transnational collaboration, with a special focus on the South-Eastern European DH community. It will explore how mutual empowerment and collaboration of neighboring countries – regardless of continent and geopolitical placement – can transform regional hubs of expertise to international networks of excellent research, to the benefit of the global DH community.
https://www.rara.ee/sundmused/kui-tehisintellekt-koolimajja-joudis/
Tehisintellekt ehk AI kütab kirgi nii meil kui ka laias maailmas. Kes ei oleks kuulnud juturobotist Chat GPT, mis suudab kirjutada bakalaureusetasemel kirjandeid, räpiriime ja shakespearilikke sonette? Kas teadsid, et masin võib suuta isegi meistri tasemel malet mängida? Pole kahtlust, et tehistaip võib olla põnev ja kasulik, aga… ka ohtlik! Üheskoos selgitame välja, kuidas mõjutab järjest kiiremini arenev tehnoloogiamaailm meie igapäevaelu ja kuidas kaasaegne koolipere sellega sammu peab. Ootame õpetajaid ning raamatukogu- ja haridustöötajaid meediapädevuse seminarile „Kui tehisintellekt koolimajja jõudis…“, mis toimub kevadise koolivaheaja viimasel päeval Tallinnas. Päeva juhib armastatud saatejuht Anu Välba.
Kuidas tehisintellekti juba hariduses kasutatakse ning millised on selle positiivsed ja negatiivsed mõjud? Mis on sellega seoses õpetajate senised rõõmud ja mured? Kuidas aru saada, kas koolitüki autor on Juku või tehistaip? Mil moel mõjutab tehistaip riiklikku haridussüsteemi laiemalt? Vastuse saavad need ja paljud teised põnevad küsimused. Lõpetuseks võistleb noor kirjanik Reijo Roos publiku silme all ChatGPT-ga.
Kohtade arv on täitunud.
Eesti Rahvusraamatukogu Facebookis ja Youtube’is toimub seminarist otseülekanne, mille salvestist saab hiljem järelvaadata.
Liitu sündmusega ka Facebookis!
Sündmust jäädvustab piltnik.
11.00 I Avasõnad I Anu Välba
11.05 I Haridusministeeriumi esindaja tervitus
11.10 I Priit Talv Riigikantseleist
11.50 I Kristel Kriisa Riigi Infosüsteemi Ametist
12.20 I Sten Tikerpe advokaadibüroost NOVE
12.50–13.10 I Vaheaeg
13.10–13.20 I Eva Ladva Eesti Rahvusraamatukogust
13.20–13.50 I infovastupidavuse nooremteadur Diana Poudel Tartu Ülikoolist
13.50–14.10 I Kirjanik Reijo Roos ja Chat GPT
14.10–15.00 I Paneel: tehisintellekt klassiruumis – õpetaja sõber või vaenlane?
15.00 I Seminari lõpp
Kristiina Kaju
sotsiaalteaduste valdkonna juhtiv spetsialist
Kristiina.Kaju@nlib.ee
6307 317
https://www.nlib.ee/et/sundmused/digimalu-seminar-2023
30. märtsil toimub juba traditsiooniks saanud seminar “Digimälu/Digital Memory”. Seekord on teemaks digiainese loov kasutamine.
Mäluasutuste digiainese maht kasvab ja huvi selle järele mitmekesistub. Jätkuvalt on see allikaks ajaloolastele, politoloogidele ja ühiskonnateadlastele, aga üha enam ka andmeteadlastele ja loomeinimestele.
Tänavune seminar toob häid näiteid digiainese mitmekesisest kasutusest üle maailma – alates töötlemisest andmetena ja lõpetades kasutamisega kunstiprojektides.
Seminaril vaatame ka tulevikku. Inspiratsiooni saavad nii digikogude hoidjad kui ka potentsiaalsed kasutajad.
Külalisesinejad liituvad meiega veebi kaudu (inglise keeles):
Lisaks toimub kohapeal arutelu (eesti keeles) digiainese loovkasutuse tulevikust – kuhu võiksime liikuda ja kuidas sinna jõuda?
Seminar jätkub töötoaga (eesti keeles), mis aitab koondada mõtted kuuldu kohta ja leida saadud inspiratsioonile praktiline suund.
Päeva lõpus esitlevad rahvusraamatukogu võõrustajad vastvalminud virtuaalse labori platvormi ja selle võimalusi. Pärast seda jätkub õhtu vabamas vormis. Tule muljeta kolleegidega nii päeva jooksul kui ka õhtul koos suupistete ja pokaalikesega!
Broneeri kalendris 30. märts ja registreeru seminarile!
Tead kedagi, kes samuti põnevast päevast osa võiks saada? Siis jaga kutset ka temaga!
Lisainfo:
Marianne Meiorg
E-post: Marianne.Meiorg@nlib.ee
Tel: 6307 131
10.00 Tervitus I Moderaatorid: Laura Nemvalts (Eesti Rahvusraamatukogu digihumanitaaria spetsialist) ja Krister Kruusmaa (Eesti Rahvusraamatukogu andmeteadlane)
10.05 Avasõnad I Janne Andresoo (Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor)
10.10–11.40 Inspiratsioonipaneel (ettekandjad ühinevad seminariga üle veebi; inglise keeles)
Annika Rockenberger (Oslo ülikooli raamatukogu) – “Jagamine on hoolimine. Digitaalse uurimistöö tugi, oskuste arendamine ja erikogude digiteerimine Oslo Ülikooli Raamatukogus”
Ettekandja räägib raamatukogude põhiväärtusest — jagamisest. Teadmiste ja teabe, aga ka oskuste, meetodite ja uurimistegevuse jagamisest. Oslo Ülikooli Raamatukogu on Norra vanim ülikooliraamatukogu, mis täitis kuni 1999. aastani ka Norra rahvusraamatukogu ülesandeid. Praegu on raamatukogu koduks suurele uurimiskirjanduse kogule ja mitmele ainulaadsele, enamasti mitte-Norra päritolu erikogule. Hiljutise strateegilise ümberkorraldusega keskendub ülikooli raamatukogu digitaliseerimisele selle erinevates aspektides. Juhtmõte on: „Kuidas saaksime jagada oma erinevaid (Oslo ülikooli teaduskondade ja instituutide väiksemaid ja hajutatumaid) kogusid meie teadlaste ja üliõpilastega siin Oslos, Norras ja kaugemal, rahvusvahelise teadus- ja kultuuripärandi kogukonnaga?“ Raamatukogu kasutab kolmepoolset lähenemist.
Jessica Wevers ja Rianne Koning (Hollandi Kuninglik Raamatukogu) – “Tudengite loomingulised eksperimendid”
KB tegi koostööd kunstiakadeemiaga, luues rahvusraamatukogus digiteeritud Alba Amicorumi kogudega kunstinäitusi. Lisaks lõid Delfti Tehnikaülikooli üliõpilased elava raamatukogu, luues raamatukogu digikogude abil interaktiivseid installatsioone.
Sophie Hammer ja Martin Krickl (Austria Rahvusraamatukogu) – “ONB Labs kunsti eksperimendid – kunstnikud, kes töötavad Austria Rahvusraamatukogu digitaalsete kogudega”
ONB Labs on Austria Rahvusraamatukogu platvorm digitaalsete kogude teaduslikuks ja loominguliseks kasutamiseks. Lisaks valitud digikogude üldisele avamisele piltide, tekstide ja metaandmetena, otsib ONB Labs oma loomisest alates 2018. aastast aktiivselt kontakti nii noorte kui ka kogenud kunstnikega. See ettekanne käsitleb ONB Labsi hiljutiste “kunstiliste eksperimentide” protsessi ja tulemusi: kolm programmi, mis kutsusid kunstnikke loovalt ja kriitiliselt töötama raamatukogu digikogudega. Need programmid said teoks ELi kaasrahastatud projekti "Open Digital Libraries" raames.
11.40–12.10 Kohvipaus
12.10 –13.10 Arutelupaneel I “Digiainese loovkasutuse tulevikust – kuhu võiksime liikuda ja mida tuleb selleks ette võtta” I Modereerib: Peeter Tinits (Eesti Rahvusraamatukogu digihumanitaaria peaspetsialist) (eesti keeles)
Panelistid: Kadri Vare (Eesti Keele Instituut), Mikk Meelak (Eesti Kunstiakadeemia, Platvorm), Mirjam Rääbis (Muinsuskaitseamet) ja Indrek Ibrus (Tallinna Ülikool)
13.10–14.00 Lõuna
14–15.30 Inspiratsioonipaneel (ettekandjad ühinevad seminariga üle veebi; inglise keeles)
Fredrik Norén (Umeå ülikool) – “Rootsi Riigipäev 1867–2022: lingitud avaandmete ökosüsteem”
Parlamendil on võim muuta ühiskonna tulevikku. Selle dokumendid on meie tänapäeva jaoks demokraatlik ressurss, mida teadlased saavad omakorda kasutada meie minevikust arusaama ümberkujundamiseks. Ettekandja tutvustab äsja rahastatud teadusuuringute infrastruktuuri projekti, et suurendada võimalusi Rootsi parlamendi mineviku uurimiseks. Projekti eesmärk on (1) luua andmebaas kõigist parlamendiliikmetest alates 1867. aastast ja (2) siduda isikuandmed nende kõnede, tehtud ettepanekute, komisjonide liikmelisuse ja nende vastutada olnud eelnõudega (kui nad olid osa valitsusest).
Vojtěch Malínek (Tšehhi Teaduste Akadeemia) – “Euroopa humanitaarteaduste bibliograafiate praegune olukord”
Ettekanne tutvustab DARIAH-ERIC konsortsiumi bibliograafiliste andmete töörühma (Bibliographical Data Working Group - BDWG) tegevust ja väljundeid. 2019. aastal asutatud BDWG on koondanud bibliograafiliste andmete kureerimisest ja uurimisest huvitatud teadlasi, IT-arendajaid ja andmekuraatoreid. BDWG tegevuse peamine väljund on valge raamat "Humanitaarteaduste praeguse bibliograafilise andmemaastiku analüüs. Kaasus avalik-õiguslike huvigruppide ühise biblioandmete tegevuskava kaitseks" (2022), mis kaardistab hetkeolukorda ja suundumusi Euroopa humanitaarteaduste bibliograafiate maastikul. Teine BDWG kogukonnaga seotud projekt on portaal Literarybibliography.eu, mis püüab Euroopa kirjandusbibliograafiaid esitada ühises liideses. Hetkel on saadaval kolm riiklikku andmestikku (Tšehhi, Poola ja Soome), mida ühtlustatakse süstemaatiliselt. Samal ajal luuakse ühine normandmefail vikiandmete taaskasutamise põhjal. Lõpetuseks saab lühikese ülevaate Tšehhi kirjandusbibliograafia teadusinfrastruktuurist ja selle rahvusvahelisest tegevusest.
Thomas Padilla (Internet Archive)
Üha enam püüavad raamatukogud, arhiivid ja muuseumid toetada oma kogude arvutuslikku kasutamist andmetena. Esitlus jagab õppetunde, mis on saadud riiklikest jõupingutustest toetamaks väikesi, keskmisi ja suuri mäluasutusi (GLAM – galeriid, raamatukogud, arhiivid, muuseumid) nende kogude arendamisel arvutusuuringute ja –pedagoogika jaoks sobivaks.
15.30–17.00 Töötuba I Osalejad koondavad mõtted päeva jooksul kuuldu kohta ja leiavad saadud inspiratsioonile praktilise suuna I Regina Tagger ja Margus Veimann (Eesti Rahvusraamatukogu teenusedisainerid) (eesti keeles)
17.00–19.00 RaRa virtuaalse labori veebikeskkonna esitlus (eesti keeles) ning suupisted ja vein
*Päeva esimest osa salvestatakse
Mar 30, 2023 02:00 PM in London
The annual British Library Labs Symposium is back! Once again we are celebrating creative and inspiring work, that uses the British Library’s digital collections and data for new purposes ranging from research and art to science, community and learning. Following the Webinar, there will be an opportunity to exchange ideas at a networking reception in the Library. You can register for both events here.
The first part of the Symposium will look into the new possibilities emerging in the world of Virtual and Mixed Reality, and the innovative uses of GLAM data in aiding new types of creativity.
In the second half we will delve into the world of data science and AI, including the real life case studies of projects using the British Library data.
We look forward to also telling you about our future plans for the BL Labs. Your ideas are very welcome too!
For the full programme, and further information on our speakers, visit: https://blogs.bl.uk/digital-scholarship/2023/03/bl-labs-symposium-2023-programme-and-speakers-announced
We do hope you will join us and look forward to seeing you soon!
Please join us at our webinar Introduction To Centre For Digital Skills In Visual And Material Culture. To register:
The webinar will take place on the 24th of March 2023 at 10:00 am (GMT).
The webinar introduces our AHRC-funded project (https://culturedigitalskills.org/) on piloting a regional training centre for upskilling the Arts and Humanities community in creating, managing, and using multidimensional (2D/3D) digital media.
In this one-hour introductory session, we will discuss needs and plans to co-develop the centre with colleagues who specialise in visual and material culture research in the Higher Education sector, Galleries, Libraries, Archives and Museums (GLAM), and the creative industries to improve their current and future digital skills.
Please register and share with colleagues and interested parties.
Dr Myrsini Samaroudi
Research Fellow
Centre for Secure, Intelligent and Usable Systems (CSIUS)
School of Architecture, Technology and Engineering
University of Brighton
8.-10. märtsil toimus konverents "Digihumanitaaria Põhja- ja Baltimaades 2023 (DHNB-2023)", seekord osalesid ettekandjad ja kuulajad peamiselt üle veebi. Konverentsi teemaks oli seekord kestlikkus, seda nii keskkonna, kogukonna kui andmete mõttes.
Konverentsi koduleht on leitav on siit: https://dhnb.eu/conferences/dhnb2023/
Rahvusraamatukogu digiLabor oli samuti konverentsil esindatud, seekord kolme ettekandega.
Peeter Tinits ja Urmas Sinisalu rääkisid konverentsi demo-sektsioonis ettekandes "Virtual Lab at the National Library of Estonia" digiLabori arenguloost ja hetkeseisust.
Ettekanne on ka tagantjärele nähtav siin: https://www.youtube.com/watch?v=R8XmZNqEw-8
Peeter Tinits rääkis ka ettekandes "Finding historical discourse on natural environment: Australian newspapers 1900-1990" Tartu Ülikooli süvasiirete projektis tehtud tekstikaeveuuringust, kus otsiti keskkonnaalaseid tekste 20. sajandi ajalehtedest Austraalias. Otsinguks sai loodud töövoog, mis aitas otsingutulemustest leida asjakohasemaid teemamudelite abiga, järkjärgult otsisõnasid täpsustades.
Krister Kruusmaa rääkis ettekandes "Distant Reading the Climate: Digital Analysis of Weather Information in 19th Century Press" samuti keskkonnateabe otsimisest ajalehtedest. Selleks kasutas ta Riia saksakeelset ajalehte Rigasche Zeitung, kust ta otsis ilmastikusündmuste kirjeldusi ja analüüsis teemamudelite abiga, kuidas kujunes 19. sajandi jooksul kliimadiskursus ajakirjanduses.
Eesti Rahvusraamatukogu
Narva mnt 11, 15015 Tallinn
+372 630 7100
info@rara.ee
rara.ee
