Keskkonnakonfliktide kajastus meedias I

Laura Annast, Lona Päll, Anne-Liis Rämson
01.11.2022

Käesolev juhtumiuuring keskendub kahele palju kajastatud kaasaegsele keskkonnakonfliktile Eestis: Haabersti hõberemmelga ümber tekkinud diskussioonile 2017. aasta varasuvel ja Tartusse rajatava tselluloositehase vastuolule 2017.-2018. aastal.

Haabersti hõberemmelga juhtum sai alguse 2017. aasta juunis, mil grupp aktiviste hakkas protestima ühe hõberemmelga all, mis Haabersti ringristmiku ehitusele ette jäi. Konflikt leidis suurt kajastust, seotud olid mitmed kohalikud (nt. Tallinna Linnavalitsus, Tallinna Munitsipaalamet) ja riiklikud institutsioonid (nt. Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet), keskkonnaorganisatsioonid (nt. Eesti Metsa Abiks), poliitikud jt. Puu ümber lahvatanud konflikt on kaasaegses Eesti keskkonnadiskursuses märgiline, sest kohalik vastuseis pälvis plahvatusliku meediakajastuse; konflikt ise oli samuti uudne, seostudes linnaloodusega, ning ka diskussiooni osapooled erinesid tavapärastest kõneisikutest loodus- ja keskkonnakaitses. Remmelga juhtum jäi inimestele meelde ja tõuseb endiselt esile diskussioonides keskkonnakaitse kuvandist, linnalooduse hoidmisest jne. Mõisted nagu "puukaitsjad", "puukallistajad", "uus hõlmikpuu" või "hõberemmelga sündroom" on kinnistunud Eesti avalikus diskursuses.

Konflikt, mille tekitas Tartu lähedale Emajõe äärde planeeritava tselluloositehase rajamise plaan, kestis ligikaudu 2 aastat. 2017. aastal avalikustati ettevõtte Est-For Invest OÜ projekti Eestisse kavandatava puidurafineerimistehase osas. Loetud kuud hiljem algatas valitsus tselluloositehase loomiseks eriplaneeringu. Just eriplaneeringu algatamine käivitas konflikti - arvamust asusid avaldama nii keskkonnaaktivistid, Riigikogu ja valitsuse liikmed kui ka mitmed avaliku elu tegelased. Kõlas arvamusi, et Eesti kontekstis ülisuure projekti majanduslikud huvid kaaluvad üle võimaliku keskkonnakahju ja ebamugavused kohalikele kogukondadele. Teisalt kõlas veendumus, et Emajõgi ja Peipsi järv on juba niigi reostunud ning lisaks tekitab tehas müra ja lõhnareostust. Konflikt päädis eriplaneeringu lõpetamisega 2018. aasta suvel. Diskussioonid tehase rajamise ümber aga ei jahtunud, sest tehase rajamine mõnda teise asukohta on siiski veel plaanis.

Selles uuringus vaatleme keskkonnakonfliktide kajastuse dünaamikat - ehk mil viisil ja missuguses ajalises raamistuses meedia konflikte kajastas. Keskkonnakommunikatsiooni uurijad on esile toonud, et osa konflikte on kergesti kajastatavad, st neil on kõrgem uudisväärtus - ja teised keerulisemalt kajastatavad, sest on pikaajalisemad, ilma selgete vastasseisudeta, nähtamatud ja/või komplekssemad.

Püstitasime tekstikaeve faasis järgnevad küsimused:

  1. Kui pikk on keskkonnakonflikti eluiga meedias? Kuidas on konflikti tegelik aegrida (toimuvad sündmused, tehtavad otsused jne) seotud meediakajastuse intensiivsusega? Kas mingid teemad on enam esil? Kui püsiv on avaliku kajastuse mälu - kas teatud terminid ja viited konfliktidele jäävad alles, kui sündmused ise on lõppenud ja mis kontekstides neid kasutatakse?
  2. Kas kajastuses joonistuvad välja konflikti eri osapooled; kuidas nad endale ja vastaspoolele viitavad? Kuidas konflikti osapooli kirjeldatakse?
  3. Kas vaadeldavaid konflikte saab seostada teiste samaaegsete sündmusega (näiteks saabuvad valimised, muud keskkonnateemalised diskussioonid avalikus ruumis?
  4. Laiem küsimus - missugused kultuurilised narratiivid ja tähendused on neis konfliktides nähtavad? Kuidas neid teemasid raamistati? Kas kasutati varasemalt loodus ja keskkonnakaitses või muinsuskaitses esil olevaid raamistusi, nt pühapaikade teema, rahvuslik narratiiv jmt.

Andmete kogumine

Käesoleva projekti algne eesmärk oli katsetada eelkõige DIGARi võimalusi ning kuigi arhiivist on kahtlemata abi ajalooliste sündmuste uurimisel, on kaasaegsete artiklite kätte saamine väga komplitseeritud. Suurimaks takistuseks on autoriõigused, mis väljenduvad tasulistes artiklites, millele ligipääsu pidime eraldi taotlema. Pärast mõõdukat ajakadu saime digiteeritud artiklitele ligipääsu.

Oluline on mainida, et kaasaegse konflikti puhul on praktiliselt kõik trükimeedias ilmunud artiklid kättesaadavad ka veebiportaalides. Kuna otsingute käigus selgus, et veebis on ilmunud rohkem artikleid kui trükis ja andmekogu oleks DIGARi põhjal mahult üsna tagasihoidlik, siis proovisime leida erinevaid võimalusi andmekogu suurendamiseks.

Teemakohaseid artikleid kogusime viiel erineval viisil:

  1. Delfi portaalist veebiämblikuga teemakohaste linkide kogumine ning leitud linkidele vastavate artiklite tekstide kogumine;
  2. Postimehe veebist linkide ja linkidele vastavate artiklite tekstide kogumine;
  3. Veebiotsingud ERR-ist ja väiksematest väljaannetest (Bioneer, Sirp, Tallinn.ee, TV3 uudised jt), kasutades nii Google'it kui portaalide enda otsinguvõimalusi;
  4. Eesti artiklite portaali DIGAR;
  5. Lona Pälli varasemalt kogutud Haabersti hõberemmelga artiklite andmebaas.

Märksõnad, millega nii käsitsi kui veebiämbliku abiga artikleid otsiti, olid järgmised: Haabersti hõberemmelgas; Haabersti hõberemmelga; Haabersti remmelgas; Haabersti remmelga; hõbepaju; Haabersti paju; hõberemmelgas; Õismäe paju; tselluloositehas.

Artiklite veebiotsingu tegi kergemaks asjaolu, et olime varasemalt nende konfliktide kajastusega tuttavad - teadsime, missugustelt saitidelt otsida ja saime teha sihitud otsinguid ka portaalide enda otsingumootoreid kasutades või Google'is konkreetsematelt lehtedelt otsida (nt haabersti hõberemmelgas in:err.ee). Näiteks teadsime, et Haabersti hõberemmelga konflikt oli palju kajastatud ka portaalides Bioneer või lehel Tallinn.ee.

Andmekogusse on lisatud ka tekstid, milles remmelgat või tselluloositehast vaid mainitakse (tegelik artikkel võib olla muul teemal). Et neid artikleid eristada, lisati käsitsi kõikidele konfliktist otseselt rääkivatele artiklitele kodeering 1 ning kõigile artiklitele, kus konflikti tekstis põgusalt mainiti, kodeering 2.

Juhtumiuuringu üheks ajamahukamaks osaks kujunes artiklite käsitsi üle vaatamine ja andmekogude koostamine, et kõik oleks korrektne ja andmed samas formaadis. Üks suurimaid probleeme oli artiklite "maksumüür", mille tõttu veebiämblik artikleid kätte ei saanud. Kuigi veebiämblikust on abi artiklite välja otsimisel, tuleb arvestada artiklite käsitsi ülevaatamisega.

Tselluloositehase puhul eemaldati näiteks artiklid, mis rääkisid mõnest muust tselluloositehasest (nt Soome või Venemaa omast) ega viidanud ei otseselt ega kaudselt Tartus toimunud konfliktile. Kuna hõberemmalga puhul andsid märksõnad otsesemaid vasteid, eemaldasime andmekogust vaid mõned mittetemaatilised artiklid. Nn maksumüüri taga olevate artiklite sisud lisati käsitsi. Maksumüüri probleemi leevendaks veebiämblikus autentimisküpsiste kasutamine, mis eeldaks kõikidele tasulistele väljaannetele ligipääsu ostmist ja oma tellija kasutajanimega sidumist, mis on tehniliselt juba keerulisem. Artiklitel, mis ei olnud ainult tellijale ja tulid andmefaili automaatselt, puudusid enamikel juhtudel juhtlõigud, mis lisati samuti käsitsi juurde. Artiklite teksti lisati ka fotode juures olevad selgitused ja nimed. Mitmeid artikleid polnud veebiämblik leidnud, need lisati samuti käsitsi.

Samuti tuli manuaalselt üle vaadata DIGARist alla laetud artiklid. Sealgi esimes mitmeid probleeme, millest mõned välja toome:

  • Lõigupiiride html'id tuli eemaldada ja lisada täpitähed (sai teha automaatselt).
  • Pealkiri tuli ülejäänud tekstist eraldada, kusjuures see paiknes erinevate artiklite puhul erinevas kohas ja seega nõudis aeg-ajalt käsitsi üle kontrollimist ja algse artikli välja otsimist.
  • Kuupäev ja väljaande nimi tuli samuti tekstist eraldada (sai teha automaatselt). Väljaannete nimed tuli üle käia, aeg-ajalt polnud selge, millega tegu ("ak", "olkodu" jt).
  • Sõnad, eriti tekstide alguses, olid silbitatud. Lisaks esines digiteerimisest tulenenud vigu (arvutiprogramm oli tähti vääralt tõlgendanud).

Andmekogu lühitutvustus

Hõberemmelgat käsitlevaid artikleid on andmekogus kokku 329, millest 232 käsitlevad konflikti tervikuna ja 97 sisaldavad mainimist.

Joonis 1. Haabersti hõberemmelgas: vaadeldud artikleid väljaannete kaupa. Autor: Anne-Liis Rämson

Tselluloositehase konflikti käsitlevaid artikleid on kokku 980. Neist 481 on kodeeringuga 1 ehk kõnelevad otseselt konfliktist.

Joonis 2. Tselluloositehas: vaadeldud artikleid väljaannete kaupa. Autor: Anne-Liis Rämson

Järgmises blogipostituses tutvustame kahe keskkonnakonflikti kajastamist ajajoontel ning püüame leida vastused uurimisküsimustele kui kaua konfliktid kestavad ning kas keskkonnateemalist konflikti saab seostada mingi muu samaaegse sündmusega (näiteks saabuvad valimised, muud avalikud diskursused).

Uuring on loodud projekti EKKD72 "Tekstiainese kasutusvõimalused digihumanitaaria juhtumiuuringutes Eesti ajalehekollektsioonide (1850-2020) näitel" raames.

MÄRKSÕNAD

DEA

Liitu Eesti Rahvusraamatukogu uudiskirjaga

    AVATUD
    RaRa väike maja
    E-R 10—20
    L 12—19
    P Suletud

    RaRa saatkond Solarises
    E-P     10—19
    KONTAKT

    Eesti Rahvusraamatukogu
    Narva mnt 11, 15015 Tallinn
    +372 630 7100
    info@rara.ee
    rara.ee

    linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram