Selleaastane GIS-päev ehk ülemaailmne geoinformaatika teabepäev toimub 20. novembril. Lisaks täppisteaduste andmetele annavad geoinformaatika vahendid võimaluse analüüsida ja visualiseerida ka kultuuriandmeid. Seda illustreerivad RaRa digilabori blogipostitused Digitaalsed rännakud ehk Kultuuripärandi kujutamisest kaartidel ja RaRa andmestikud kaartidel ning palju edu saatnud kogumiku „Viguriga kaardid“ mitmed kultuuriteemalised kaardid. Seepärast on GIS-päeva raames paslik otsida vastust ühele ammusele küsimusele: kus on viljakas pind luuletajaks saamiseks?

Geograaf Taavi Pae toob 2008. aasta artiklis „Maastikud ja Eesti kunsti lugu“ välja kalduvuse seostada luuletajaid Lõuna-Eesti ja selle maastikuga.¹ Selle illustreerimiseks toob geograaf välja nii Friedeberg Tuglase, Mihkel Kampmaa kui ka Bernard Kangro tsitaate (vt allpool). Samuti viitab Pae geograaf Märt Karmo uurimistööle, mille põhjal on olulistest kirjandusisikutest sündinud Põhja-Eestis 151 (neist 94 on kategoriseeritud prosaistideks ja 57 luuletajateks) ja Lõuna-Eestis 161 (81 prosaisti ja 80 luuletajat).² Pae tõdeb, et teaduslikke uurimusi teema kohta ei ole tehtud, kuid äsjavalminud kureeritud Eesti rahvusbibliograafia (ERB) andmestiku abil on võimalik teooriat lähemalt uurida teoste ilmumispaikade kaudu. Kui Karmo uurimuse puhul tegi analüüsi keeruliseks tõsiasi, et autorite sünnikoht ja hilisem elukoht võivad erineda, siis ei ole otsest seost ka teose ilmumiskoha ja autori sünnikoha vahel. Küll aga näitab raamatute ilmumiskohtade jaotus kirjandustegelaste geograafilist paiknemist. 

Pinna, looduse ja osalt kliima poolestki võiks meie maa suurtes joontes kahesse osasse jagada: Tallinnamaaks ja Riiamaaks, … Nende aineliste lahkuminekute järele on kujunenud aastasadade jooksul aga ka rahva psühologia. Näib nagu oleksivad maa looduslikud lahkuminekud meil hoopis kaks raassi sünnitanud, nende üksikuid liikmeid hoopis isesuguste kunsti-kalduvustega varustades. … Nii on kõik meie väljapaistvamad realistid ja naturalistid Tallinnamaalt või selle piirilt pärit, kus maa on lausk, liivane, soone, kus rahvas tegelik, igava-võitu ja nähtavasti väheste muusikaliste kalduvustega. … Teiselt poolt aga jälle kuuluvad peaaegu kõik romantikerid, kõik tähelepandavamad luuletajad Liivimaale … Tallinnamaa rahval on midagi pietistlikku, pu­ri­tan­likku, rütmust, värvi ja elurõõmu keelavat juba veres. … Selleasemel on aga [Lõuna-Eesti] rahvas elurõõmus, elu-mööndav, fantasia-rikas; veel nüüdki lüüakse sääl kandlid ja lauldase suve öödläbi.

Tuglas, 1914, viidatud Pae, 2008 kaudu

Ristamine elavaloomulise slaavi elemendiga on lõunapoolsetes eestlastes tõhustanud aktiivsust, liikuvust, ärksust, selle kõrval ka teatavat kalduvust fabu­lee­ri­misele ja luuletamisele. Nende fantaasiat võis elustada, rütmitunnet ja energiat tõsta ka looduslikult ilus, kinkude ja orgude poolest vaheldusrikas asukoht. Põhjapoolsemal lamedal pinnal asuvad puhtamat ja ühtlasemat tõugu eestlased on kinnisemad, tagasihoidlikumad, kalduvad kergesti juurd­levasse mõtiskellu ja viirastuvaisse nägemustesse.

Kampmaa, 1938, viidatud Pae, 2008 kaudu

Kuigi täpne statistiline materjal puudub, on siiski ilmne, et lõuna-eesti murdealalt on pärit protsentuaalselt suurem osa eesti kirjanikke. Eriti on see kehtiv luuletajate kohta … Lõuna-Eesti vaheldusrikas maastik, ta inimene ja keeleline rikkus on talletatud kirjasõnas ja kogu rahva ühisvaraks tehtud suuremal määral kui ükski teine vastava suurusega maanurk meie kodumaalt.

Kangro, 1957, viidatud Pae, 2008 kaudu

Kureeritud ERB-i raamatute metaandmestik, mis on leitav digilabori GitHubist ja peatselt ka digilabori veebilehelt, sisaldab endas infot Eesti või eestlastega seotud raamatute kohta. Andmestiku kureeritus tuleneb selle puhastamisest andmetöötluseks ja -analüüsiks sobilikule kujule, näiteks on korrastatud autorite nimesid ja aastaarve. Harmoniseerimise on läbinud ka info raamatute ilmumispaikade kohta, sidudes üheks asukoha ajaloolised ja grammatiliselt varieeruvad nimetused (näiteks nime „Tartu“ alla on koondatud nimevormid „Dorpat“, „Tartus“ ja „Tartolinan“) ja lisades neile koordinaadid. 

Info, mida raamatu kohta on kogutud, on väga mitmekesine, alustades pealkirjast ja autorist ning lõpetades teabega registri või bibliograafia olemasolu kohta teoses. Enamikel raamatutel on juurde lisatud teema ja žanri märksõnad, mis ühtivad Eesti märksõnastiku märksõnadega. Siinses uurimuses on kõikidest raamatutest välja filtreeritud raamatud, millel esineb žanri märksõna „luuletused (vormimärksõna) [EMS009325]“. Selline märksõna kuulub 11 096 raamatu juurde. Kuigi luuleraamatuid võivad iseloomustada ka teised märksõnad, näiteks „luule“ või „armastusluule“, on „luuletused“ kõige levinum poeesiaga seotud märksõna, seega on fookusesse võetud just see. 

Algul mainitud tsitaadid pärinevad aastatest 1918, 1938 ja 1957 – selle põhjal võib oletada, et kirjandustegelased pidasid järeldusi tehes silmas peamiselt 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse olusid. Seepärast ongi esimeseks analüüsiobjektiks luuleraamatud, mis on ilmunud kuni 1944. aastani. Kõige enam luuletusi välja andnud autorid on järgmised: 

1. Anton Suurkask – 54 luuleteost 
2. Marie Under – 28 luuleteost 
3. Henrik Visnapuu – 21 luuleteost 
4. Johannes Barbarus – 18 luuleteost 
5. Erni Hiir – 17 luuleteost 
6. Igor Severjanin – 16 luuleteost 

Esikuusikust neli on pärit Lõuna-Eestist, kusjuures kolm neist on pärit Viljandimaalt või elu jooksul sinna kolinud. Ka Märt Karmo järeldas oma andmete põhjal, et Viljandimaa on ainus paik, kus luuletajaid on rohkem kui proosakirjanikke. Praegune uurimus on aga rohkem huvitatud luulekogude ilmumispaikadest, mida illustreerib järgmine kaart: 

Eesti rahvusbibliograafia andmetel on kuni 1944. aastani ilmunud 1704 Eestiga seotud luuleraamatut. Teoste ilmumiskohti kujutav kaart näitab, et Lõuna-Eestis on ühest küljest antud välja rohkem luuleraamatuid, kui Põhja-Eestis, kuid teisest küljest on Lõuna-Eestis ka teoste ilmumiskohti rohkem. Kõige enam on uuritaval perioodil luuleraamatuid välja antud Tartus (620), teisel kohal on Tallinn (605) ning kolmandal kohal Viljandi (128). Kirjastamisaktiivsuselt neljandas linnas Pärnus on välja antud teoste arv 34.  

Võrdluseks võib vaadata, kui palju ilmus samal perioodil ilukirjandusteoseid kokku. Ka ilukirjanduse puhul on Lõuna-Eestis rohkem ilmumispaiku, kuid kõige enam anti ilukirjandusteoseid välja Tallinnas (4455). Tulemus on nähtav järgmisel kaardil: 

Samuti saab vaadelda kui palju luuleraamatuid ilmus aastatel 1944–1991 ja 1991 aastast kuni 2024. aastani: 

Nõukogude perioodil kasvas küll luuleraamatute koguarv, kuid kahanes erinevate ilmumiskohtade arv. Kuigi Tartu ja Viljandi olid endiselt populaarsed luuleraamatute ilmumiskohad, ilmus kõige enam ehk 1558 luuleraamatut Tallinnas. Tallinnale järgnesid Moskva, Stockholm, Lund ja Toronto, kuid nendes paikades avaldatud luuleraamatute arv ei ole Tallinnaga võrreldav, jäädes 99 ja 59 raamatu vahele. Luuleraamatute ilmumiskohtade nihkumine Eestist välja viitab Nõukogude okupatsiooni oludele – andmetest paistab nii Moskva kui Nõukogude Liidu pealinna olulisus kui ka väliseesti kogukonna teke. Eksiilis jätkasid mitmed eespool nimetatud kirjanikud, näiteks Marie Under ja Henrik Visnapuu. Tartu jääb samal perioodil ilmumispaikade edetabelis 41 luuleraamatuga kuuendaks. Peale taasiseseisvumist on plahvatuslikult kasvanud nii luuleraamatute avaldamispaikade arv kui ka raamatute koguarv. Enam ei eksisteeri nähtavat vahet Lõuna- ja Põhja-Eesti kirjanike luuletamise harjumuste vahel.  

Tule avasta ka teisi andmelugusid RaRa digilaborist! Teadmisterohket GIS-päeva! 

1. Pae, T. (2008). Pae, T. (2008). Maastikud ja Eesti kunsti lugu. Vikerkaar, 7-8, 162−164. https://www.vikerkaar.ee/archives/11555

2. Peatselt ilmub ajakirjas Keel ja Kirjandus RaRa digihumanitaaria peaspetsialisti Peeter Tinitsa artikkel „Andmepõhine vaade kerkivale eesti kirjakogukonnale 19. sajandil: rahvusbibliograafia, andmete rikastamine ja rahvakoolid“, mis kajastab samuti kirjandustegelaste sünnikohti.

Blogipostituse kaanepilt on pärit Kirjandusmuuseumi „Kreutzwaldi sajand“ kultuuriloolisest veebist, aadressilt https://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=303&table=Persons&image_id=12325&action=scan&html=1&hide_template=1 (KM EKLA, B-192:81).