Mäluasutuste igapäevatöösse kuulub lisaks kultuuripärandi säilitamisele ka selle tutvustamine ja vahendamine avalikkusele. Võimalusi, kuidas kultuuripärandit esitleda, on mitmeid, kuid mõnede näidetena saab välja tuua näituste kureerimist ning kogumike loomist. Kogude traditsioonilisemate tutvustusviiside kõrval pakuvad lisandväärtust ka erinevad digilahendused, näiteks interaktiivsed rakendused. Mõnel juhul tuleb digitaalse tööriista jaoks andmeid eraldi koguda, paljudel puhkudel on aga võimalik taaskasutada projekti käigus tekkinud andmestikke. 

Blogipostitus tutvustab kaht kaardirakendust, millest esimene on loodud Lennart Merele pühendatud veebinäituse „Üks Meri kõik“ raames ning teine koondab endas kogumikus „Livoniae descriptio: Eesti- ja Liivimaa vanadel kaartidel“ leiduvaid kaarte. Esimese kaardi alusandmed koguti spetsiaalselt veebikaardi jaoks, teise rakenduse puhul oli võimalik kasutada teose loomise käigus tekkinud andmestikku. Mõlemad kaardid on lõimitud blogipostitusse ning ootavad kasutamist! 

Lennart Mere 95. sünniaastapäevale pühendatud veebikaart 

29. märtsil tähistati RaRa-s Lennart Mere 95. sünniaastapäeva. Sel puhul avati veebiaadressil https://lennartmeri95.rara.ee/ veebinäitus, mis koosneb kolmest osast. Näituse juhatab sisse ülevaade Mere kujunemisest ja pärandist, millele järgnevad tema tegevused ränduri ja kultuuritegelasena. Mere teostest on erilisel kohal „Hõbevalge“, millele on pühendatud eraldi alapeatükk. Näituse kolmas osa on pühendatud Merele kui riigimehele. Näituse osasid seob neljakihiline kaardirakendus, kus on kujutatud Lennart Mere elus olnud tähenduslikke paiku. Veebikaart on leitav aadressil https://lennartmeri95.rara.ee/kaart.  

Veebikaardi kihid liiguvad näitusele vastupidises järjekorras. Esimene kaardikiht kujutab Lennart Mere välisvisiite presidendina aastatel 1992–2001. 10 aasta jooksul külastas Meri pea 40 riiki, neist mitmeid korduvalt. Enim visiite tegi Meri Soome (24) ja Saksamaale (21). Näituse sissejuhatuses on Lennart Merd tutvustatud kui inimest, „kes viis Eesti uuesti maailmakaardile“ – kaardikiht „Välisvisiidid“ annab hästi edasi tema rolli taasiseseisvunud Eesti riigi nähtavamaks muutmisel kogu maailmas. Kaardi punktidele vajutades on näha infot visiidi tüübi kohta (näiteks töövisiit või riigivisiit) ning visiidi toimumisaega. 

Kaardi teine kiht kannab nimetust „Reisid ja filmivõtted“, mis koondab Lennart Mere reisiradasid ning filmide võttepaiku. Kaardikihilt paistab illustreerivalt välja Mere huvi uurali rahvaste vastu, kuna mitmed punktid on eestlaste hõimurahvaste asualadel. Kolmas kaardikiht jõuab tagasi algusesse, kujutades koduseid paiku tema lapsepõlvest. Isa diplomaadiameti ning Nõukogude okupatsiooni tõttu on Meri elanud lisaks Eestile ka Saksamaal, Prantsusmaal ja tänasel Venemaal. Kaardil kujutatud nooruspõlve elukohad annavad samuti parema tunnetuse Mere maailmakodaniku kuvandist. Kaardi kolme esimese kihi andmed kogusid näituse koostajad. 

Kaardi neljas kiht on pühendatud Lennart Mere teosele „Hõbevalge: Reisikiri tuulest ja muinasluulest“, kaardistades raamatus mainitud paiku. Kohanimede tuvastamiseks on kasutatud tekstikaeve meetodeid, tulemuste töötlemisel on rakendatud ka sõnade lemmatiseerimist ehk algvormi viimist. Lemmatiseerimine on vajalik peamiselt eesti keele käänete rohkuse tõttu, näiteks saab sel viisil koondada kohanimed „Eestis“, „Eestisse“, „Eestile“ märksõna „Eesti“ alla. Viimaseks etapiks kujunes kohanimede geokodeerimine, mis kujutab endast tekstilise informatsiooni sidumist geograafiliste koordinaatidega. 

Kaart annab aimu, milliseid paiku pidas Lennart Meri eestlaste jaoks oluliseks, jäädvustades need „Hõbevalge“ teekondadesse. Kokku leidus teoses 842 erinevat kohanime. Meri mõtterännakud ulatusid üle terve Euraasia mandri ning jõudsid ka Aafrikasse, Austraaliasse, Põhja-Ameerikasse ning polaaraladele. Teoses enim esinevad kohanimed on Läänemeri, Eesti ja Tallinn. Sageduselt neljas kohanimi on Põhjala, mis valgustab veel üht teosele omast nähtust – nimelt on mitmed raamatu kesksed asupaigad müütilise olemusega. Seetõttu on neid keeruline kindlate koordinaatidega seostada ning kaardile märkida. Selliste kohanimede hulgas on üks kuulsamaid ilmselt Thule, mida Meri seostab Saaremaaga. 

Kaardil punktile vajutades on näha paiga mainimiste arvu „Hõbevalges“. Kuna asukohtade tuvastamine on toimunud automaatselt ehk tekstikaeve meetoditega, siis võib andmetes esineda vigu. Vead võivad tekkida nii kohanimede tuvastuse, lemmatiseerimise kui ka geokodeerimise tõttu. Kuigi osad vead jäävad paratamatult märkamatuks, siis on andmeid puhastatud ja parandatud, mis lubab kaardil nähtavaid mustreid usaldada. 

Lennart Mere rännakute kaardist valmis näituse eel ka prototüüp, mis on leitav veebiaadressilt https://experience.arcgis.com/experience/26552395624d4a62b05828b081eaa83d ja lõigu alt. Prototüübil on näitusel näha oleva kaardiga mõned erinevused. Esimeseks erinevuseks on see, et „Hõbevalges“ mainitud paikade kaardikihi puhul sõltub punkti värvi intensiivsus sellest, kui palju kordi asukohta teoses mainitakse. Teiseks on erinevad kihid tähistatud eri värvidega ning neid on võimalik korraga kaardil kuvada. 

Kaardid teoses „Livoniae descriptio: Eesti- ja Liivimaa vanadel kaartidel“ 

2. mail esitleti RaRa-s teost „Livoniae descriptio: Eesti- ja Liivimaa vanadel kaartidel“, mis koondab ajaloolisi kaarte praeguse Eesti ja Läti aladest. Teose sissejuhatuses kirjutab ajaloolane ja kultuuriteadlane Marek Tamm, et Liivimaad hakati geograafilistel kaartidel kujutama alates 13. sajandist seoses piirkonna ristiusustamisega. Samas tuleb silmas pidada, et algselt oli kaartidel eelkõige sümboolne kui teaduslik roll ning tänapäevase kartograafia teke jääb 17. sajandisse. Piirkonna nimetus „Liivimaa“ tuleneb liivlaste rahvusest ning muutus kiiresti üldnimetuseks kogu piirkonnale. Poliitiliste olude muutudes teisenes ka Liivimaa olemus, kuid regiooni ajaloolist nimetust võis leida veel ka 18. sajandi kaartidelt. 

Teosest inspireerituna valmis ka interaktiivne veebikaart, mis on omamoodi kaart kaartidest, pakkudes ülevaadet kogumikku jõudnud ja seeläbi Eesti jaoks kultuuriliselt olulistest kaartidest ja nende päritolust. Kaardirakendus on leitav veebiaadressilt https://experience.arcgis.com/experience/43ce982c503749028481bb0a216b2e84 ning siitsamast blogipostitusest lõigu alt. Veebirakenduses on kaardid erinevate kihtide vahel jaotatud selle järgi, mis on kaardi funktsioon teoses „Livoniae descriptio“ – enamik kaarte on teose sisuks olevad Liivimaa kaardid, kuid raamatus leidub ka illustratsioone ja kaartide juurde käivaid lisasid. Kolme kihi peale kokku on veebirakenduses teave 157 kaardi kohta.  

Punkti asukoht veebirakenduses näitab, kus Liivimaad kujutavad kaardid on loodud, näiteks on teosesse jõudnud kaardid kõige sagedamini pärit Amsterdamist (13) ja Stockholmist (11). Liivimaa kaartide sagedast Madalmaade päritolu saab põhjendada sellega, et sel piirkonnal oli pikalt juhtiv roll Euroopa kartograafias. Stockholmi tähtsuse taga peitub Rootsi riigi bürokraatiast ajendatud soov omada ülevaadet oma aladest. Riik, kus on Liivimaa kaarte loodud kõige enam eri linnades, on Saksamaa, peegeldades ühest küljest Saksa-Rooma riigi olulisust Eesti alade ja kristliku Euroopa ajaloos ning teisest küljest Saksa alade killustatust. Samuti soodustas Saksamaal kaartide tootmist kõrgelt arenenud trükikunst ning sellest tulenevalt trükikodade rohkus. Kõige kaugemad kogumikku jõudnud kaardid on pärit Hispaania lõunaosast ja antiikajal Egiptuses asunud Aleksandria raamatukogust. Tallinnas ja Tartus valmistatud kaarte on teosesse jõudnud võrdselt (7), kuid tänapäeval kuuluvad enamik Liivimaa kaarte just nendes linnades asuvate mäluasutuste kogudesse. 

Joonis 1 & 2. Sama kaart veebirakenduses ning füüsilises teoses. NB! Piltidele vajutades avanevad need suuremalt.

Veebikaardil punktile vajutades avaneb hüpikaken, kus on võimalik näha informatsiooni sealt pärit Liivimaa kaardi või kaartide kohta, näiteks selle autorit ja avaldamise aastat. Hüpikakna alumises osas on näha ka pilti kaardist endast. Kui samas asukohas on ilmunud mitu kaarti, siis tekivad hüpikakna üla- või alaosasse navigatsiooninooled ning info, mitu kaarti on valitud asukohas kokku ilmunud ning mitmenda kaardi juures parasjagu ollakse. Kartograafia ning Liivimaa kaartide ajaloost on võimalik pikemalt lugeda kogumikteosest. 

Lõppsõna 

Blogipostituses tutvustatavad veebikaardid näitavad võimalusi, kuidas digilahendused saavad väärindada mitmekesist kultuuripärandit. Samuti on teose „Livoniae descriptio“ jaoks kogutud  materjali põhjal loodud kaardirakendus heaks näiteks, kuidas andmetel saab olla mitu nägu, olles aluseks nii füüsilisele teosele kui ka seda täiustavale digitaalsele loomingule. Paralleele saab tuua ka Eesti rahvusbibliograafiaga, mida on kogutud kataloogimise eesmärgil, kuid mis pakub lugematuid võimalusi ka andmeanalüüsiks. Nii nagu ei tasu raamatuid jätta koidele söögiks, nii ei peaks ka suure vaevaga kogutud andmeid jätma arvuti kõvaketta avarustesse – kultuuriandmete taaskasutamine aitab materjali näha ja mõtestada uutest tahkudest, andes seeläbi panuse eesti kultuuriloosse.

Uuri rahvusraamatukogu veebikaartide kollektsiooni siit: https://nlib.maps.arcgis.com/home/index.html