RaRa digihumanitaaria tiim külastas septembri alguses Norra Rahvusraamatukogu. Norra Rahvusraamatukogu eesmärgiks on säilitada ja kättesaadavaks muuta kõike Norras ilmunut, mis hõlmab raamatuid, ajalehti, ajakirju, fotosid, kaarte, filme, ringhäälingut, muusikat, veebilehti ja muud publitseeritud materjali. Mäluasutuse töö on jagatud kahe asukoha vahel – pealinnas Oslos asuv hoone on suunatud avalikkusele, näiteks asuvad seal rahvusraamatukogu lugemissaalid. Teine hoone asub polaarjoone lähedal Mo i Ranas, kus toimub materjali säilitamine ja digiteerimine. Norrat külastasime koos kolleegidega Taani Kuninglikust Raamatukogust.

Rännak Norra kultuuripärandis sai alguse 8. septembril Oslost. Esimesena tervitas meid IT-osakonna juhataja Wilfred Østgulen, kes tutvustas Norra Rahvusraamatukogu digitaalse kultuuripärandi teekonda. Kogude digiteerimise ja kättesaadavaks tegemise strateegia valmis 2005. aastal, praeguseks on digikujutised kõigil raamatutel ja üle 80% ajalehtedel. Viimastel aastatel on digiteeritud kultuuripärand saanud uue rolli – seda on hakatud nägema kvaliteetse materjalina keelemudelite treenimisel. Enamik materjalist on kaitstud autoriõigusega, mistõttu algatati projekt Mimir, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kas autoriõigusega kaitstud sisu kasutamine parandab keelemudelite norra keele oskust – tulemused näitasid, et parandab.

Greete Norra Rahvusraamatukogu Oslo hoone terrassil.

Projekti Mimiri tulemustest ajendatuna võttis Norra Rahvusraamatukogu riigis juhtiva rolli norra- ja saamikeelsete keelemudelite loomisel, konkreetne projekt kannab nime Borealis. Keelemudelite loomise tegid võimalikuks läbirääkimised Norra autorite õigusi esindava organisatsiooniga Kopinor. Ajakirjanikke esindava allorganisatsiooniga jõuti kokkuleppele, mille tulemusel võib Norra Rahvusraamatukogu kasutada autoriõigusega kaitstud Norra ajakirjandust keelemudelite treenimisel. Norra riik maksab kokkuleppe eest organisatsioonile 45 miljonit Norra krooni ehk umbes 4,18 miljonit eurot. Materjali jagamisest on keeldunud üks ajaleht. Hetkel käivad kõnelused ka kirjanikke esindava allorganisatsiooniga.

Järgmisena sai sõna keelemudelite loomist eestvedav ja Norra Rahvusraamatukogu AI-labi juht Javier de la Rosa, kes oli ühtlasi ka kohtumise programmi koostaja. Norra Rahvusraamatukogul puudub võimekus keelemudelit iseseisvalt välja arendada, mistõttu peenhäälestatakse lokaalselt olemasolevaid mudeleid. Hetkel peenhäälestatakse erinevate riikide toodetud keelemudeleid, kuid AI-labi tiim ootab Euroopa Liidu initsiatiivil loodavat avatud mudelit OpenEuroLLM. Loodud mudelite sihtrühmaks on peamiselt teised mudelite loojad või peenhäälestajad. AI-labi tiim koosneb 13 inimesest, kes jagunevad nelja tiimi, tegeledes keelemudelite peenhäälestamisega, vektoresituste mudelite ning kõnetuvastuse- ja sünteesiga, viimaseid tutvustati päeva lõpus ka lähemalt. Norra kolleegid jagasid, et kuna tehisaru maastik muutub pidurdamatus tempos, siis mõjub pidevalt n-ö hiljaks jäämine muserdavalt.

Pärast sissejuhatust keelemudelite loomisesse külastasime raamatukogu kaartide keskust, kus asub maailma kõige põhjalikum kollektsioon Norrat kujutavatest kaartidest. Ruumi keskel asus suur kaardilaud, millega oli võimalik uurida digiteeritud kaarte suure detailsusega. Päev jätkus Norra keelepanga ja digihumanitaaria labori juhi Yngvil Beyeri ülevaatega, kes tutvustas jagatavaid andmestikke ja loodud digihumanitaaria tööriistu. Pärast meie ettekandeid, mis tutvustasid digiainese kättesaadavaks tegemise teenust, tehisaru kasutust RaRa-s ja RaRa digilaborit, selgitasid Taani kolleegid, kuidas hõlbustatakse Taani Kuninglikus Raamatukogus raadioprogrammide leitavust ja kasutamist tehisaru tööriistade ja semantilise otsingu võimekusega.

Kaartide keskuse kaartidelt võis leida nii ajaloolisi Eesti- ja Liivimaad kui ka paiku, kus on tõenäosus kohtuda merekoletistega.

10. septembril jätkus Norra Rahvusraamatukoguga tutvumine Põhja-Norras Mo i Rana linnas, kuhu sõites ületasime ka põhjapolaarjoont. Ettekanded jätkusid keelemudelite ja autoriõigusega kaitstud materjalide kasutamiseks sõlmitud kokkulepete teemal. Oma nägemust raamatukogu tegevusest jagas Svein Arne Brygfjeld, kes on aastakümneid olnud vastutav Norra Rahvusraamatukogu teadus- ja arendustegevuse eest, sealhulgas juhtinud ka tehisintellekti kasutuselevõttu. Kuulsime täpsemalt kokkulepete tausta – mudelite treenimiseks tohib kasutada ajalehti, mis on vanemad kui üks aasta, samuti võivad ajalehtede kirjastused minna teiste keelemudeleid loovate organisatsioonide juurde ja ka neile oma materjali müüa. Tehnoloogia kiire areng on aga tekitanud olukorra, kus seadusandlus ei anna alati selgeid vastuseid, näiteks selgitas Norra Rahvusraamatukogu õigusnõunik Olaus Bergstrøm, et puuduvad selged õiguslikud juhised mudelite avalikustamiseks.

Järgnes külastus Mo i Rana mäesisesesse hoidlasse ja andmekeskusesse. Mägi hoiab aastaringselt hoidla temperatuuri 8°C ning keskmine õhuniiskus püsib 35% juures. Tulekahjude ärahoidmiseks on hoidlas vähendatud hapnikusisaldust. Kokku on mäesiseses hoidlas ruumi 150 000 riiulimeetrile materjalile, seda kasutavad nii Norra Rahvusraamatukogu kui ka Norra Rahvusarhiiv. Andmekeskus sisaldab sadu servereid, säilitatavast materjalist on kolm koopiat kahel erineval andmekandjal.

Kõrgetes hoidlates liigutavad kultuuripärandit robotid.

Mäest lahkudes ootas ees tutvumine erinevate meediumite digiteerimisega. Nägime nii paberi, fotode, audiovisuaalse materjali kui ka heli digiteerimise tehnikaid. Ebastandardsete andmeformaatide digiteerimiseks on Mo i Ranas ehitatud ka spetsiifilisi masinaid, mille osad komponendid on 3D-prinditud. Eraldi hoidla on ehitatud tuleohtlikele nitrofilmidele.

Digiteerimisele jõuavad nii eetris olnud saated, kontserdid kui ka advendikalendri sees peituvad lasteraamatud.

Päeva lõpetasid Taani kolleegide ja meie ettekanded, millega jätkasime enda töö tutvustamist. Norra Rahvusraamatukogu külastus oli inspireeriv ja mõtlemapanev – kultuuripärandi teekond füüsilisest objektist andmeteks on selgelt läbimõeldud ja orgaaniline protsess. Muljet avaldasid nii tehnilised võimalused kui ka töövoogude efektiivsus. Norra Rahvusraamatukogu põhiülesandeks on sõnastatud „mineviku säilitamine tuleviku jaoks“ ning saime kogeda, et Norra kultuuripärand on mägedes turvaliselt kaitstud ja ootab tuleviku kasutajaid ja uurijaid.

Greete andis ülevaate DIGAR-i arendustest, õhtu lõpetasime ühise õhtusöögiga Mo i Ranas.