14. veebruari Sirbist saab lugeda Krister Kruusmaa ülevaadet „Andmetesse valatud raamatukultuur“ kureeritud ERB andmestiku loomisest. Artikkel käsitleb Eesti rahvusbibliograafia olemust, MARC-andmeformaadi piiranguid andmeteaduse vaatenurgast ja andmestiku kureerimise põhimõtteid.

Artikkel toob välja erinevaid võimalusi kureeritud andmestiku kasutamiseks, näiteks saab selle abil uurida üldiseid suundi raamatute avaldamises ja keelte ning ilmumispaikade muutumist ajas. Võimalik on keskenduda aga ka spetsiifilisele žanrile, näiteks lastekirjandusele, uurides seeläbi, kes on olnud kõige populaarsem lastekirjanik. Rikkalikus andmestikus on olemasolul märgitud ajamärksõnad, mis annavad võimaluse uurida väljaannete historiograafilist muutumist. Andmestiku põhjal saab luua ka isikute võrgustikke, võttes fookuseks nii ärkamisaegsed kirjandusringkonnad kui ka kogu eesti tõlkekirjanduse.

Teadusajakirjas „Journal of Open Humanities Data“ on peatselt ilmumas ka pikem ülevaade andmestiku kureerimise töövoost.