10.–12. aprillil toimus Tallinna Ülikoolis esimene Eesti humanitaarteaduste aastakonverents (EHAK). Konverentsi üldteemaks oli „Tulevikuhumanitaaria“, mille eesmärgiks oli teadlikult kätkeda nii küsimust humanitaaria tulevikust kui ka arutelu humanitaarteadustest kui tulevikuteadustest. Konverentsil oli kokku 33 paneeli, kaheksa posterettekannet ja neli töötuba, mille temaatikad puudutasid humanitaaria erinevaid tahke.

RaRa digilabori tiimi liikmed olid seotud kahe paneeli korraldamisega ning esinesid kokku kolme ettekandega. Eesti Rahvusraamatukogu andmeteadlane Krister Kruusmaa, digihumanitaaria peaspetsialist Peeter Tinits ja digihumanitaaria spetsialist Laura Nemvalts korraldasid koos Tallinna Ülikooli teadlastega paneeli „Tehisintellekt ja masinõpe humanitaarteadustes“, lisaks sellele oli Krister Kruusmaa kaaskorraldaja paneelis „Digiajalugu ja digitaalne ajalookultuur“.

Peeter Tinits esitles paneelis „Balti kirjakultuuri ajalugu“ tööd „19. sajandi Balti kirjaruum Eesti Rahvusbibliograafias“, mille kaasautoriks oli Krister Kruusmaa. Ettekanne keskendus Eesti Rahvusbibliograafias väljajoonistuvatele Eesti kirjaruumi trendidele ning võrgustikele. Ettekande tutvustus oli järgmine:

Balti kirjakultuuri mitmekesisus peegeldub lisaks tekstide sisule ka autorite ja kirjastajate tegutsemismustrite statistikas. Eesti Rahvusbibliograafia (ERB) võimaldab Eesti kirjaruumi jälgida andmeteaduse meetoditega. Ettekandes vaatleme muutusi kirjaruumi dominantides 19. sajandil. Trükiste metaandmed näitavad näiteks, kuidas sajandi alguse kirjaruum, kus eestikeelseid tekste kirjutavad peamiselt saksa keeles tegutsevad autorid ja kirjastajad, asendub järkjärgult omakeelse kirjaruumiga. Andmete abil on võimalik jälgida keelte osakaalu trükiste seas eri žanrides, tuues välja näiteks, kuidas venestamisaeg kasvatas vene keele osakaalu saksa keele arvelt, samas kui eestikeelne kirjaruum aina kasvas. Loome andmestikus esinevate isikute põhjal võrgustiku, mis võimaldab 19. sajandi kirjaruumi analüüsida ja visualiseerida uuel moel ja toob lisaks autoritele esile ka kirjastajate, illustraatorite ja tõlkijate tähtsuse ning vastastikused sidemed.

Peeter Tinits esitles paneelis „Digiajalugu ja digitaalne ajalookultuur" ka teist tööd pealkirjaga „Digiteeritud Eesti ajalehed uurimisallikana". Ettekanne on kokkuvõte Eesti ajalehtede digiteerimise seisust, töö tutvustus oli järgmine:

Eestis on digiteeritud suur hulk trükipärandit, mida on võimalik kasutada digivahenditega toestatud uurimistöö läbi viimisel. Uurimistöö jaoks on siin oluline nii materjalide esinduslikkus kui kvaliteet. Ülevaade digiteeritud materjalidest näitab, et praeguseks on olemas esinduslikud kogud Eesti alade avalikust ruumist viimase 200 aasta vältel. Ettekandes tutvustan olemasolevaid andmekogusid ning kasutusvõimalusi, keskendudes ajaloolaste huvidele. Tutvustan kolme tööriista, mis on loodud uurimistöö toetamiseks: 1) interaktiivne ülevaade digiteeritud ajalehtedest, 2) valitud ajalehtedes esinevate sõnamitmike loendaja, mis aitab saada ülevaadet suurematest trendidest, 3) koodipõhine ligipääs täistekstidele, mis võimaldab analüüsides kasutada mistahes digivahendeid. Digiteeritud Eesti ajalehed on ka rahvusvahelises võrdluses üpris esinduslik andmekogu, mis võimaldab uurida Eesti ajalugu uuel viisil ja võimalik, et püstitada ka uusi küsimusi.

Krister Kruusmaa kandis paneelis „Tehisintellekt ja masinõpe humanitaarteadustes“ ette töö pealkirjaga „Tehisintellektipõhised lahendused mäluasutuste töövoos“, mille kaasautoriteks olid Peeter Tinits ja Laura Nemvalts. Juttu tuli nii keelemudeli abil tärktuvastuse kvaliteedi parandamisest kui ka tehisintellekti kasutusest näituse loomisel. Ettekande tutvustus oli järgmine:

Tehisintellekti (TI) ja eelkõige generatiivsete keelemudelite võidukäik sunnivad meid ümber mõtestama kultuuriandmete tähendust. Raamatukogunduses mõeldakse aina enam kogudest kui andmestikest (nn "collections as data" printsiip), et kultuuripärand oleks korraga algoritmiliselt töödeldav ja ühtlasi treeningandmetena aluseks kvaliteetsete TI-lahenduste loomiseks. Ettekandes uurime selle väärtusahela erinevaid lülisid Eesti Rahvusraamatukogu katsetuste kujul. Toome näiteid näituseeksponaatide loomisest, tekstiandmete kvaliteedi hindamisest ja parandamisest ning andmete harmoniseerimisest ja täiendamisest.

Humanitaarteaduste aastakonverentsid hakkavad toimuma üle aasta, vaheldumisi Tallinnas ja Tartus.