Sissejuhatus

Selles blogipostituses anname ülevaate saksa, vene ja inglise keelest pärinevate laensõnade kasutusest ning kasutuse ajalisest muutumisest eesti keeles. 2009. aasta märtsis kirjutas Tiina Leemets oma artiklis "Kas inglise keelt peaks kartma või armastama?", et "Praeguseks on vist enamik kaasmaalasi märganud, et eesti keelt mõjutab tugevasti inglise keel: „tungib peale”, „surub peale”, „lämmatab”, „ahistab”, „risustab”, „sööb end märkamatult igale poole sisse”, kui tsiteerida ajakirjanduses ja võrgukommentaarides kasutatud väljendeid”.¹

Veel mitmed tuntud inimesed peale Leemetsa on avaldanud arvamust, et inglise keele pealetungi eest pääsu ei ole. Näiteks ilmus 2019. aastal Sakalas Kristiina Kulli repliik, kus ta väitis, et tema nn estonglish häirib teda.² Maarja Vaino on muret tundnud võõrkeelsete siltide pärast linnaruumis.³ Ajalehes Pealinn on ilmunud Mati Hindi arvamuslugu "Eesti keel on inglise keele ees kaitsetu”.⁴ Kuigi inglise keele laenudele pööratakse hetkel erilist tähelepanu, on selge, et sõnu on eesti keelde teistest keeltest juba väga pikka aega laenatud.

Meie juhtumiuuringu eesmärk on uurida ajakirjanduse abil, kas paljuräägitud inglise keele pealetung on varasemast sõnade laenamisest tõesti märkimisväärselt suurem. Varem on eesti keele sõnavara ja laensõnade muutumist uurinud näiteks Anu-Reet Hausenberg⁵ ja Tiina Leemets⁶. Meie üldine oletus on, et inglise keele mõju ei ole teiste keelte omast oluliselt suurem, kuna laensõnu on eesti keeles alati üsna suurel määral kasutatud.

Otsustasime lisaks inglise keelele uurida just saksa ja vene keeltest pärinevaid laensõnu, kuna eesti keelel on nende ajalooliselt keeltega tihedaid kokkupuuteid olnud. Laensõnadele mõeldes tekkisid meil järgmised uurimisküsimused:

1. Kuidas on saksa-, vene- ja ingliskeelsete laensõnade kasutus ajas muutunud?
2. Kas eesti keele omasõnade kasutus võrreldes laensõnadega on ajas muutunud?

Esimese uurimisküsimuse puhul oletasime, et kõige varasemad ajakirjanduses esinevad laensõnad on pärit saksa keelest. Seejärel hakkas seoses vene keele venestamisaegse laiema levikuga lisanduma vene laene. Kõige hilisema päritoluga on inglise laenud, kuna inglise keel muutus rahvusvaheliseks keeleks alles 19. sajandi lõpul. Meie oletusele annab alust Tiina Paeda 2017. aasta artikkel,⁷ milles ta toob välja, et eesti keelel on otsekontakt olnud saksa ja vene ning lühikest aega ka inglise keelega. Enne 1880. aastat on peamiseks vahendus- või laenukeeleks olnud saksa keel ja pärast 1880. aastat vene keel. Teise uurimisküsimuse püstitasime, et selgitada välja, kas seoses võõrlaenude osakaalu muutumisega on eesti omasõnade kasutus ajas langenud või tõusnud.

Andmed

Saksa-, vene- ja ingliskeelsete laensõnade uurimiseks tegime laensõnadest tabelid. Tabelite tegemisel võtsime aluseks Digari ajakirjanduskorpuses olevad artiklid ja kirjutasime neid valikuliselt lugedes välja uuritavatest keeltest tulnud laensõnu. Kokku uurisime 13 omasõna ja nendega sama tähendusega laene.

Sõnad valiti mugavusvalimi alusel ehk vastavalt sellele, mis sõnastikest leiti ja mõttesse tuli. Siinkohal on oluline mainida, et nii väheste andmetega ei saa laen- ja omasõnade kasutuse erinevuse kohta põhjapanevaid järeldusi teha. Pigem on tegu n-ö proof of concept pilootuuringuga, mille eesmärk on näidata meetodi võimalusi.

Lisaks sõnade väiksele arvule mõjutavad tulemusi kindlasti sõnade tähendusvarjundid. Näiteks tööriided võivad olla ka töömehe porised traksid, aga sõna munder kasutatakse pigem soliidsemate tööriiete, nt sõjaväelase riiete kohta. Samuti võib kogum ülikondades ametnikke olla seltskond, aga neid päris gängiks või bandeks ei kutsutaks.

Sõnu vaadates on ühtlasi näha, et nende hulgas esineb sõnu, mida ajakirjandustekstides üldiselt palju kasutatakse, nt ajaleht ja vale, ning neid, mis esinevaid ainult väga spetsiifilises kontekstis, nt keedis, erikeel ja jumestus. Järelikult hakkavad sõnad, mida teistest palju rohkem esineb, kollektiivseid tulemusi suurel määral mõjutama.

Meetod

Peale sõnade valimist otsisime Digari ajakirjanduskorpusest eestikeelseid tekste, kus esines tabelites olevaid eestikeelseid omasõnu ja neile vastavaid saksa, inglise ja vene laensõnu. Neist lugesime iga aasta kohta kokku, mitu korda kindlat sõna mainiti.

Kuna korpuses on erinevate aastate kohta erinev arv tekste, mis mõjutab seda, kui palju sõnu ühest aastast leitakse, otsustasime tulemused vastavalt sellele ühtlustada. Ühtlustamiseks jagasime iga aasta puhul sõna mainimiste arvu korpuses kogu selle aasta sõnade arvuga ja korrutasime tulemuse loetavuse huvides 10 000 000-ga. Näiteks aastal 1958 oli korpuses 9 033 168 sõna, millest 2495 oli ajaleht, ehk normaliseeritud väärtus on ümardatult 2495 / 9 033 168 * 10 000 000 = 2762. See väärtus kirjeldab sõna ajaleht kasutuse osakaalu korpuses ehk kui suure osa korpusest moodustab meie uuritav sõna. Samuti kasutasime normaliseeritud väärtusi kõigi graafikute koostamisel, sest need iseloomustavad kasutussageduse kõikumist paremini kui mainimiste arv. Graafikutel on eri värvi joontega kujutatud eesti omasõna ja vastavate laenude kasutuse kõikumine läbi kogu korpusel esitatud ajavahemiku ehk aastatel 1857-2021.

Tulemuste saamiseks koostasime koodi programmeerimiskeskkonnas Jupyter (https://jupyter.hpc.ut.ee/) programmeerimiskeele R versiooniga 4.1.2. Koostatud kood koos kasutusjuhendiga on saadaval aadressil doi.org/10.17605/OSF.IO/ZKG9H kaustas English German Russian loans/code.

Tulemused

Võõrlaenude kasutus eesti keeles

Töö tulemusena leidsime kinnitust oma oletusele, et inglise keele pealetungi ei saa kuidagi pidada suuremaks teiste keelte varasemast mõjust. Laensõnu on eesti keeles alati kasutatud ning meie andmete põhjal ilmnes, et vene ja saksa keele laenudel on ajalooliselt olnud keeles isegi suurem roll kui praegu inglise keelest pärit sõnadel. Osaliselt on tulemused küll mõjutatud erinevate ajaperioodide andmete hulgast ja valitud sõnade osatähtsusest ajakirjanduskeeles, kuid siiski joonistuvad esile mõned märkimisväärsed tendentsid meie valitud laensõnade kasutuse muutumises.

Näiteks on ülalolevalt jooniselt näha, et umbes 1875. aasta paiku langes järsult saksakeelsete laenude osakaal eesti keeles, asendudes eesti omasõnadega. Ajalooliselt võiks säärast kiiret üleminekut seostada Eesti Kirjameeste Seltsi asutamisega 1872. aastal. Nimelt oli Eesti Kirjameeste Seltsi üheks põhieesmärgiks saksakeelse kirjanduse asendamine eesti kirjandusega, millest tulenes ka püüdlus asendada saksa laensõnu eesti omasõnadega. Järk-järgult vähenes 19. ja 20. sajandil ka vene keele laenude osakaal. Ingliskeelsete laensõnade kõrghetk jäi 1990-2000. aastate kanti ning on meie andmetel sellest alates tegelikult langenud, hoolimata väitest, et just praegu leidub keeles liialt palju inglise laene.

Ajaleht - žurnaal - zeitung

Ühe huvitava näitena võib välja tuua eesti omasõna ajaleht, vene laenu žurnaal ning saksa laenu zeitung kasutuse muutumise ajas. Graafikult on näha, et vene laen pole eesti keeles kunagi eriti levinud olnud, saksa laenu kasutati seevastu ligikaudu 1875. aastani ülekaalukalt kõige enam. Seejärel toimus aga ootamatult järsk üleminek eesti omasõnale ajaleht. Praeguse sõna näitel läks Eesti Kirjameeste Seltsi püüdlus saksa laene eesti keelest välja juurida väga edukalt läbi ning ajaleht kodunes eesti keeles äärmiselt kiiresti.

Tööriie - munder - univorm

Järgmine huvitav näide on sõnade tööriie (eesti), munder (vene) ja univorm (saksa) võrdlus. Erinevalt eelmisest näitest on vene laenu munder teistest sõnadest ülekaalukalt rohkem kasutatud. Kui välja arvata ühekordne sõna tööriie kasutus aastal 1876, siis praktiliselt kuni 1880. aastate lõpuni sünonüüme sõnale munder ei kasutatudki. Ka edaspidi jäi see enamjaolt kõige populaarsemaks ja hilisematel aastatel hakkas sellega konkureerima eesti omasõna tööriie.

Kokku on sõna munder korpuses kasutatud 14 212 korda ning sõna tööriie 3010 korda. Nagu graafikult näha, hakkas tööriie sõnale munder konkurentsi pakkuma umbes 1950. aastatel, kuid nende kasutus oli üsna võrdne. Mõnel aastal kasutati rohkem omasõna, teisel vene laenu.

Võrreldes üldise tendentsiga on huvitav see, et saksa laenu on kasutatud äärmiselt vähe, nimelt 463 korda. Mingit kasutuse tõusu või langust reeglina eri aastatel näha ei ole, see on pidevalt alla 20 või täiesti nullis. Kas kasutus on lähemal nullile või 20-le, tundub üsna juhuslik ja on pigem seotud sellega, kui palju artikleid korpuses üldse on.

Joogikoht - söögikoht - baar - pubi - kõrts - tavern - lokaal

Siinses jaotuses on sõnu rohkem kui eelmistes võrdlustes, kuna kõnealuse asutuse tähistamiseks on kasutusel palju sünonüümseid sõnu. Eestikeelsed söögikoht ja joogikoht on neist kõige laiema tähendusväljaga, kuid sellegipoolest kõige harvema kasutusega. Selle näite puhul on aga ilmekas see, et taaskord on erinevalt üldgraafikust saksa laenud tavern ja lokaal kõige madalamad kasutussagedusega ning vene laen kõrts peajagu teistest üle, kusjuures kuni 1891. aastani ei kasutatud teisi sünonüüme praktiliselt üldse.

Vene laenule ei olnud konkurenti vähemalt 1960. aastate lõpuni, kui välja arvata aastad 1952–1954. Aastal 1952 oli teistest suurem eesti omasõna ning aastatel 1953–1954 inglise laenu kasutus. Alates 1960. aastate lõpust olid vene laen kõrts ja inglise laenud baar ja pubi üsna võrdsel pulgal, kuid 1980. aastatest alates hakkasid võidutsema inglise laenud. Sealt maalt on erinevate keelte laenude kasutus üsna võrdselt tõusnud ja langenud.

Üks huvitavamaid tendentse on siinjuures see, et inglise laene kasutati juba üsna varakult, aga sagenema hakkasid need tõepoolest alles 1990. aastatel. Siiski ei tasu muretseda, et inglise keele laenud täielikult üle võtaksid, sest ka eesti omasõnade kasutussagedus on viimase kümne aasta jooksul suurem kui varem. Ühtlasi on inglise laenud praegu vähem levinud, kui seda omal ajal olid vene laenud.

Kokkuvõte

Valitud sõnade puhul kehtib üldine tendents, et kuni 1875. aastani kasutati enamasti saksa keelest laenatud sõna ja siis asendus see eestikeelse omasõnaga. Saksa keelest järgmisel kohal on vene laensõna, mille kasutus on aja jooksul järjest vähenenud. Inglise keele laensõnade kasutussagedus on küll viimasel ajal järjest tõusnud, kuid ka teiste keelte laensõnu on neil aastatel proportsionaalselt sama palju kasutatud. Küll aga nägime individuaalsete näidete puhul, et on ka üldtendentsist erinevaid näiteid.

Kolmikus ajaleht-zeitung-žurnaal on üldgraafikule üsna sarnane paar ajaleht-zeitung, kuid venekeelset laenu žurnaal on kasutatud võrdlemisi vähe ja ingliskeelset laensõna sellele ei ole. Venekeelsete laenude rohkust iseloomustavad näited grupid tööriie-munder-univorm ning joogikoht-söögikoht-baar-pubi-kõrts-tavern-lokaal, mille puhul ei olnud saksakeelset laenu esimestel aastatel üldse kasutatud ning ka hiljem esines seda vähem kui teiste keelte laene või omasõna. Viimase sõna näitel oli näha ka ingliskeelsete laenude sagenemist. Mõlema näite puhul on viimastel aastatel venekeelse laenu kasutussagedus langenud. Tundub, et esimesel juhul nimelt omasõna ja teisel juhul nii omasõna kui inglise laenu arvelt.

Viita blogipostitusele:
Polding, Anni; Saul, Kertu; Toots, Leena Karin. 2022. Laensõnad eesti keeles. Eesti Rahvusraamatukogu digilabori juhtumiuuringud. DOI 10.17605/OSF.IO/6HBS9

Uuringu andmed ja kood on ligipääsetavad siin: https://doi.org/10.17605/OSF.IO/6HBS9.

Uuring on loodud projekti EKKD72 "Tekstiainese kasutusvõimalused digihumanitaaria juhtumiuuringutes Eesti ajalehekollektsioonide (1850-2020) näitel" raames.

1. Leemets, Tiina (2009). Kas inglise keelt peaks kartma või armastama? Sirp. 13.03.2009
2. Kull, Kristiina (2019). Räägid estonglishit? Sakala, nr. 154, 9 august 2019.
3. Vaino, Maarja (2017). Meelelahutus ja keelelahutus. Miks me ei hinda eesti keelt?. Postimees. 29. märts 2017
4. Hint, Mati (2015). Eesti keel on inglise keele ees kaitsetu. 23. aprill 2015
5. Hausenberg, Anu-Reet (2009). Kuhu lähed, eesti keel? Sõnavara muutumine jätkub. Keel ja Kirjandus. 4/2009
6. Leemets, Tiina (2003). Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles. Keel ja Kirjandus, 8, 571-584.
7. Paet, Tiina (2017). Võõrsõnade kuju fikseerumise põhijooni eesti keeles 1918-2018. Emakeele Seltsi Aastaraamat 63.