30. oktoobril möödub 100 aastat A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ esimese osa ilmumisest.¹ Eesti rahvusbibliograafia põhjal on kirjandusklassikat ilmunud Eestis 18 ning välismaal (Vadstena, Geislingen, New York) viis korda. Väärika sünnipäeva puhul uurib andmeamps armastatud teost andmetena, kasutades sealhulgas ka suuri keelemudeleid.

Sõnasageduste ja sõnamitmike ehk üksteise kõrval esinevate sõnade uurimiseks on mõistlik kasutada „Tõe ja õiguse“ lemmatiseeritud teksti, mis tähendab seda, et kõik sõnad on teisendatud nende algkujule („on“, „oli“ → „olema“).² Sidesõnade jms eemaldamise järel jääb kõige levinumaks sõnaks „Tõe ja õiguse“ I osas „Andres“, viidates teose peategelasele. Isikutest ja paikadest järgnevad „Mari“, „Pearu“ ja „Vargamägi“. Ka kahest sõnast koosnevate sõnamitmike puhul tõuseb esile just Andres – „ütlema Andres“, „vastama Andres“, „küsima Andres“ ja „Vargamägi Andres“. Neile sõnapaaridele järgnevad „Hundipalu Tiit“ ja „Org Pearu“. Kolmesõnalistest sõnamitmikest on kõige sagedasem „külm tuul süda“, mida võib kohata näiteks 190. leheküljel: „Ajanud teised mõisa soos võitu. Andres kupatand pikast kirikuliste voorist mööda, Maril käind kohe külm tuul südame alt läbi, nõnda lõigand noor mära mõisa soo peal“.

Kuna kõige sagedasemad sõnad on nimed, saab järgmisena uurida, kuidas muutub tegelaste mainimine romaani jooksul. Analüüsimiseks on sobilik digihumanitaaria tööriista Voyant Tools, mis võimaldab üles laadida ja mitmel viisil visualiseerida tekste ning tekstikorpusi. Tegelastest on valikusse kaasatud Andres, Mari, Pearu ja Krõõt³, tegelaste eraldi nägemiseks saab vajutada „Separate Lines for Terms“ järel oleval märkeruudul. Peategelast Andrest on mainitud kogu teose vältel, samuti on püsivalt mainitud Pearut. Mari mainimine on vähesem romaani alguses, Krõõta mainitakse ootuspäraselt rohkem romaani alguses, kuid mainimised ei kao ka teose jätkudes. Tööriista saab sisestada ka teisi tegelasi ja sõnu.

Teiseks oluliseks „tegelaseks“ ja mõjutajaks on romaanis maastik, mis ajendab uurima teoses mainitud paiku. Kuna romaan ei ole märgendatud ehk tekstis ei ole tähistatud isiku- ja kohanimesid, on teksti analüüsimisel otstarbekas kasutada keelemudelit. Keelemudelite teenusepakkujaid on mitmeid, seega on mõistlik esiteks testida, milline mudel annab parima tulemuse. Katsetusse on kaasatud Anthropicu mudel Claude Sonnet 5, DeepSeeki mudel DeepSeek V4 Flash 0423, Google'i mudel Gemini 3.6 Flash ja OpenAI mudel GPT-5.6 Luna. Andes keelemudelitele töötlemiseks „Tõe ja õiguse“ kahe esimese peatüki teksti, tuvastavad mudelid kohanimesid küllaltki sarnaselt. Edasine töötlus on tehtud mudeliga, mis on statistiliselt kõige sarnasem teistele mudelitele, milleks osutub Anthropicu Claude Sonnet 5.⁴ Vaadates kogu teost, annab keelemudel tulemuseks, et kõige sagedamini mainitud kohanimed on Vargamäe, Oru, Eespere, Hundipalu, Tagapere, Aaseme, Jõessaare, Mäe, Kassiaru ja Põlluotsa.

Sama keelemudeli abil saab tuvastada ka tegelastevahelisi seoseid ning visualiseerida saadud tulemuste põhjal „Tõe ja õiguse“ suhtlusvõrgustikku. Keelemudeli tulemused on ligikaudsed, näiteks jääb tehisaru hätta samanimeliste tegelaste eristamisega, kuid sellegipoolest annab tulemus üldise pildi tegelaste omavahelisest läbisaamisest. Kõige enam lauseid vahetavad omavahel Andres ja Mari, Andres ja Pearu ning Juss ja Mari. Andres peategelasena on ühendatud enamike tegelastega, kuid keskenduda saab ka teistele, näiteks Indrekule. Hilisemate osade peategelane on sarja esimeses osas seotud peamiselt oma perekonnaga – isa, ema ja õdede-vendadega. Nendele lisaks on Indreku suhtlusvõrgustiku sõlmedeks ka karjatüdruk ja hariduse omandamisel kohatud tegelased. Eraldatud kõnedele saab rakendada ka meelestatusanalüüsi, mille eesmärk on tuvastada, kas tegelase väljaöeldu on negatiivse, positiivse või neutraalse meelestatusega. Suhtlusvõrgustikul on see märgitud värvina, kus punakas toon tähistab negatiivsuse poole kaldumist ja sinine positiivsemat meelestatust, hele toon väljendab neutraalseid skoore. Kõigi tegelaste seas hindas keelemudel kõige negatiivsemaks Pearu väljaütlemisi, kõige positiivsema meelestatuse skoori said kooli-Juljuse sõnavõtud.

Eesti Raamatu Aasta 2025 küsitlusel oli küsimusele „Milliseid raamatuid võiks tunda iga eestlane? (lisa kuni 5 teost)“ kõige populaarsem vastus „Tõde ja õigus“, mis näitab, et nüüdseks saja aasta vanune tüvitekst on jätkuvalt au sees. Tänapäevased tehnoloogilised lahendused annavad võimaluse uurida teksti uutel viisidel. Mida arvaksid tänapäeva maailmast Tammsaare või Vargamäe Andres, ei tea täpselt aga isegi keelemudelid.

1. Vikerraadio. (2016, 11. oktoober). A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“. Loeb Markus Järvi. Vaadatud 16.07.2026 https://vikerraadio.err.ee/806680/a-h-tammsaare-tode-ja-oigus-loeb-markus-jarvi (uus link: https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/a-h-tammsaare-quot-tode-ja-oigus-quot-loeb-markus-jarvi)

2. „Tõe ja õiguse“ tekst ning selle lemmatiseeritud variant on leitavad DATADOI-st: https://doi.org/10.15155/RE-46.

3. Otsitud on vorme andres*, mari*, pearu* ja krõõ*, et hõlmata ka nimede käändelisi vorme, näitekst „Andrese“, „Marile“, „Pearut“ ja „Krõõda“.

4. Mudeleid võrreldi 2026. aasta augustis, kõige paremini sobiv mudel võib olla vahepeal vahetunud. Mudelite katsetuse tulemused: