Andmeampsude sari tutvustab kultuuriandmete kasutusvõimalusi lühemate ja pikemate andmelugude kaudu.

Eesti rahvusbibliograafia koondab infot Eesti kultuuriruumi kuuluvate väljaannete kohta. Kataloogis on kirjeldatud üle 300 000 raamatu, millele on kataloogimistava järgides märgitud nii esimese autori ehk n-ö põhiautori kui ka teiste raamatuga seonduvate isikute (toimetaja, tõlkija, illustreerija jne) teave. Rahvusbibliograafia juurde kuulub ka isikute biograafilist infot koondav andmestik. Kuigi info hulk varieerub, saab olemasolevate andmete põhjal luua Eesti „keskmise kirjaniku“ profiili ja uurida selle muutumist ajas. Andmeamps keskendub autorite soole ja vanusele väljaande ilmumise hetkel.

Info soo kohta on olemas 68% põhiautoritest. Teave on andmestikku märgitud binaarselt (mees või naine), sealhulgas moodustavad meesautorid 73% kõigist põhiautoritest. Andmeid ajaliselt vaadeldes on näha aga muutuvat trendi – kui ajalooliselt on raamatute autorid olnud peamiselt mehed, siis 20. sajandi jooksul on toimunud sooline võrdsustumine, mis tänapäevaks on jõudnud seisuni, kus põhiautorite seas leidub naisi ja mehi võrdselt. Sarnane soolise profiili muutus on toimunud ka teiste raamatute kirjastamisega seotud isikute puhul.

Vanuse puhul on arvesse võetud vaid neid raamatuid, mis on ilmunud põhiautori eluajal, välistades postuumselt ilmunud väljaanded. Põhiautori keskmine vanus on aja jooksul tõusnud, jäädes 2020. aastatel 55-eluaasta lähedale. Graafik käib samas tempos inimeste oodatava elueaga – kui 1880. aastatel oli keskmine eluiga Lääne-Euroopas umbes 40 aastat, siis nüüdseks on see jõudnud 80 aasta lähedale¹. Seega Eesti „keskmine kirjanik“ on praegusel hetkel 55-aastane naine või mees.

1. van Zanden, J. L., Baten, J., d’Ercole, M. M., Rijpma, A., Smith, C., & Timmer, M. (toim.). (2014). How Was Life?: Global Well-being since 1820. OECD Publishing. https://doi.org/10.1787/9789264214262-en