Sissejuhatus

Eesti Raamatu Aasta puhul valmis Eesti Rahvusraamatukogu, TÜ raamatukogu, TÜ ühiskonnateaduste instituudi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja uuringufirma Emori koostöös lugemisuuring „Eestlane loeb 2025“¹, mis annab ülevaate eestlaste lugemisharjumustest ja raamatu osast eestlaste elus. Emori poolt läbi viidud küsitluse valim oli 1196 eestlast vanuses 15–79.

Sooviga kaasata rohkem raamatusõpru lugemise ja raamatutega seotud küsimustele vastama, korraldas RaRa koostöös raamatukaupluste ja raamatukogudega kõigile avatud küsitluse, mis uuris lugemisharjumusi, vastanutele olulisi teoseid ning hinnangut eesti kirjanduse olukorrale. Küsitluses osales 1127 inimest, kellest 87% on naised. Kõige esindatumad on 40–49-aastased vastajad, kellele järgnevad 50–59- ja 30–39-aastased (vastavalt 25%, 21% ja 18% kõigist vastajatest). Enamikul (78%) küsitlusel osalejatest on kõrgharidus. Vastuseid saabus üle Eesti ning mõnel juhul ka välismaalt, kõige sagedamini on elukohaks märgitud Tallinn ja Tartu. 

Tulemused

Esimene küsimus uuris, mitu raamatut on osalejatel kodus. Tulemusest selgub, et pea pooltel, st 48% vastanutest, on kodus rohkem kui 500 raamatut. Kuna sellele küsitlusele vastasid peamiselt raamatusõbrad, siis on nende kodune raamatukogu suurem kui „Eestlane loeb 2025“ vastajatel. Küsimusele „Mitu raamatut loed aastas?“ vastas 67% osalejatest, et aasta jooksul loetakse läbi rohkem kui 20 raamatut. Need numbrid viitavad regulaarsele lugemisharjumusele ja küsitluses osalejate kodusele raamatukogule. Kõige suuremal hulgal vastajatest on kodus üle 500 raamatu ja nad on ka aktiivsed lugejad.

Vastajatel paluti nimetada kuni viis raamatut, mida võiks tunda iga eestlane. Kõige enam mainiti A. H. Tammsaare „Tõde ja õigust“, järgnesid O. Lutsu „Kevade“, A. Kiviräha „Rehepapp“, F. R. Kreutzwaldi „Kalevipoeg“, Eno Raua „Sipsik“ ja A. Kiviräha „Mees, kes teadis ussisõnu“. Näiteks toodi „Tõe ja õiguse“ puhul välja soovitus, et seda võiksid lugeda Kliimaministeeriumi ametnikud, mõistmaks kui keeruline oli kaevata kraave, mida praegu kinni aetakse. „Kalevipoja“ puhul aga kirjutati, et teost tasub lugeda, et saada teada, „mis nende laudade ja siiliga on“. Konkreetsete raamatute asemel toodi välja ka kirjanikke, nende hulgas sageli luuletajaid. Oli ka arvamust, et klassikaga võiks küll kursis olla, aga olulised pole kindlad teosed, vaid pigem see, et inimene loeb. Üks vastaja soovitas lugeda endale kalli inimese lemmikraamatut.

Küsimusele „Mis on kõige olulisem 21. sajandil ilmunud raamat?“ ei osatud sageli vastata või toodi välja, et sellist raamatut ei ole veel kirjutatud. Konkreetsetest teostest mainiti kõige enam A. Kiviräha raamatuid „Rehepapp“ ja „Mees, kes teadis ussisõnu“, millele järgnes Harry Potteri sari. Paistab, et küsimus tekitas vastajates segadust, kuna nimekirja jõudsid mitmed teosed, mille ilmumisaeg jääb väljaspoole 21. sajandit.

Osalejatel paluti jagada, milline on parim aeg ja koht lugemiseks. Saadud vastused on puhastatud tekstianalüüsi meetoditega, st vastustes esinevad sõnad on viidud nende algvormi (näiteks sõnad „kodus“ ja „koju“ on teisendatud vormi „kodu“) ning eemaldatud on stoppsõnad ehk sisuliselt ebaolulisemad sõnad (nt sidesõnad). Pärast vastuste puhastamist on sagedasemad sõnad „kodu“, „õhtu“, „voodi“, „aeg“, „diivan“, „tugitool“ ja „hommik“, mis näitavad, millal ja kus meeldib inimestele lugeda. Seega on vastajate eelistatud lugemispaigaks kodu, konkreetsemalt mõni pehme ase, näiteks voodi, diivan või tugitool. Ajaliselt loetakse rohkem õhtul kui hommikul.

Järgnevad küsimused puudutasid konkreetsemalt eelmise aasta lugemisharjumusi. Üle kahe kolmandiku vastajatest on viimase aasta jooksul lugenud mõnda luulekogu. Raamatuid ostnud vastajate osakaal on veidi kõrgem kui raamatukogust laenutanud vastajate osakaal. Tulemusi lähemalt analüüsides selgub, et vaid kuus inimest ei olnud viimase aasta jooksul raamatuid ei ostnud ega laenutanud, mis tähendab, et kuigi osad vastajad eelistavad kas ostmist või laenutamist, siis emba-kumba on aasta jooksul teinud 99,5% vastajatest. Audio- ja e-raamatute lugemisharjumused on vastuste põhjal täpselt samad – veidi alla poole osalejatest on kuulanud audioraamatuid või lugenud e-raamatuid, mis viitab sellele, et paberraamatuid hinnatakse jätkuvalt kõrgelt. Paberraamatute lugemine domineerib ka uuringus „Eestlane loeb 2025“. Lugemisäppe on kasutanud umbes üks kolmandik vastanutest.

Raamatuklubisse kuulub 28% vastajatest. Raamatuesitlusi oli aasta jooksul külastanud alla poole vastanutest, kuid populaarsed olid Eesti Raamatu Aasta sündmused, millest küsitluse hetkel oli osa võtnud või millel plaanis osaleda 69% vastanutest. Enamik vastajatest külastab raamatupoodi tihti, st üle kümne korra aastas. 67% küsitlusel osalejatest vastas, et loeb kirjandust enamasti eesti keeles – kõrge protsent viitab eestikeelse kirjanduse populaarsusele. Veerand vastajatest loeb nii eesti- kui ka võõrkeelset kirjandust. Kõige suurem osakaal vaid võõrkeeles lugejaid on aastas vähem kui 3 raamatut lugevate vastajate seas.

Küsitlusel osalejatelt küsiti ka eesti kirjanduse tuleviku kohta. 36% vastanutest on meelestatud murelikult, 64% aga eesti kirjanduse pärast muretsemiseks põhjust ei näe. Hoiakut paluti ka täpsustada, saadud vastuseid on analüüsitud teemade modelleerimise tööriistaga BERTopic, mille eesmärgiks on leida tekstist sarnases kontekstis esinevaid sõnu, mis moodustavad n-ö ühe seotud teema. Kuna tööriist annab parameetreid muutes veidi erinevaid tulemusi ning saadud teemade tõlgendamine on uurija ülesanne, siis on järgnevalt välja toodud üks võimalikest tõlgendustest. Tulemustest selgub, et ilmub head eesti kirjandust, olemas on nii kirjutajad kui ka lugejad, mistõttu muretsemiseks ei ole põhjust. Teisalt tuuakse välja, et noored loevad vähem, mistõttu neil ei teki lugemisharjumust. Mainitakse nutiseadmeid, sotsiaalmeediat ja arvutimänge, mis asendavad noorte jaoks raamatuid. Samuti leitakse ohukohana inglise keele pealtungi ning seda, et raamatud on väga kallid.

Kuna küsitlusele vastates oli võimalik võita raamatupoe kinkekaart, paluti vastajatel nimetada ka teos, mille nad selle eest ostaksid. Kõige enam toodi välja „Punase raamatu“ sarja ning eesti autorite teoseid „Südametammide taga“ (K. Ehin), „Kunstiraamat“ (L. Priimägi) ja „Kuu teine pool“ (U. Vadi). Lõpetuseks palus lugemisküsitlus soovitada mõnd head raamatut. Selles kategoorias on kõige enam mainitud U. Vadi romaani „Kuu teine pool“, mille kõrval soovitatakse ka teoseid „Lilledele värsket vett“ (V. Perrin), „Südametammide taga“ (K. Ehin) ja „Tantsi tolm põrandast“ (K. Look). Mõlema küsimuse puhul toodi välja ka konkreetseid kirjanikke ja žanre. Mõned vastajad soovisid osta raamatuid lastele ja lastelastele.

Lõppsõna

Kui lugemisuuring „Eestlane loeb 2025“ analüüsis erineva taustaga Eesti elanike lugemisharjumusi, siis kõigile avatud lugemisküsitluse leidsid üles pigem tihedamalt kirjandusega kokkupuutuvad inimesed. Selle tulemused toetavad „Eestlane loeb 2025“ väiteid, et lugemine ja raamatud, sealhulgas just paberraamatud, on eestlastele jätkuvalt väga olulised, mures ollakse aga seetõttu, et noored eelistavad lugeda inglise keeles. Samuti paistab välja sooline lõhe – „Eestlane loeb 2025“ leidis, et kõige vähem loevad keskealised mehed, seda võib näha ka „Eesti Raamatu Aasta lugemisküsitluse“ puhul, kus vastajate hulgas domineerivad naised.

Selleks, et järgmisel Eesti Raamatu Aastal oleks võimalik küsimusele „Mis on kõige olulisem 21. sajandil ilmunud raamat?“ vastuseks pakkuda ka eestikeelset algupärandit, on asjakohane rõhutada lugemisuuringu „Eestlane loeb 2025“ väljakutset töötada välja konkreetsem eesti kirjanduse toetamise poliitika. 

1. Uuri lähemalt RaRa kodulehelt: https://www.rara.ee/uuri/uuringud/eestlane-loeb-2025.