Artikkel avaldati esimesena ajakirja Raamatukogu 2025. aasta teises numbris.

Raamatukogus või -poes seiklevat lugejat võib raamaturiiulite vahel tabada kimbatus – milline teos valida? Eelkõige peibutavad raamatud lugejat oma sisuga, kuid sugugi ei saa kõrvale jätta ka kaanekujundust. Kui lasteraamatute puhul on raamatute värvilisemaks muutumine toimunud pikema aja jooksul, siis mida visuaalsemaks muutub maailm, seda kirevamaks muutuvad ka täiskasvanutele suunatud raamatud¹. Eesti raamatute ilu on 1958. a-st alates tunnustanud konkurss, mille nimeks on olnud nii 25 parimat raamatut kui ka 25 kauneimat Eesti raamatut. RaRa digilabori tiim uuris konkursil võidutsenud raamatute metaandmeid ja kaanekujundusi, et selgitada välja, mis on kauni raamatu valem.

Konkursi ajalugu

Konkursi ajaloost on magistritöö kirjutanud Edith Hermann², kes toob välja, et raamatukunstile hakati rohkem tähelepanu pöörama 1930. a-tel, mil korraldati mitmeid raamatugraafikat hindavaid võistlusi. Oma mõju avaldas 1935. a esimest korda peetud raamatuaasta, mis tähistas 400 aasta möödumist Wanradti ja Koelli katekismuse trükist³. Samasse perioodi jääb ka 1937. a Pariisi maailmanäitus, kus esimest korda osalenud Eesti esindus võitis mitu auhinda, sealhulgas ka raamatuillustratsioonide eest⁴.

Hermanni tööst selgub, et esimene konkurss 25 parimat raamatut toimus 1958. a ja hinnati kahe eelnenud aasta raamatuid. Konkursi korraldamisele andsid tõuke nn sulaajal muutunud poliitilised olud, mis tõid kaasa ka suurema kunstilise vabaduse. Sellest hoolimata olid valikud eelkõige ideoloogilised. Aastatel 1988–1997 toimunud konkurssidest on säilinud vähe materjali, mõnel aastal jäi tunnustamine ka ära. 2005. a-st alates jätkus konkurss aktiivselt nime all 25 kauneimat raamatut, 2005. a-st on konkursi nimi 25 kauneimat Eesti raamatut. Fookus nihkus üldiselt trükikvaliteedilt raamatu kujundusele. Lisaks raamatutele on konkursil tunnustatud ka ajakirju ja plakateid, hilisemal perioodil on lisandunud lasteraamatute kategooria, samuti on välja hakatud andma eripreemiaid.

Andmed

Eesti kauneimateks raamatuteks valitud teoste infot sisaldav andmestik on koostatud Hermanni magistritöö põhjal, kuhu on sisse viidud parandusi. Andmestik sisaldab informatsiooni alates 1958. a korraldatud konkursist kuni 2024. a kauneimate raamatuteni, jättes vahele puuduliku infoga aastad 1988–1997. Konkursil tunnustuse saanud raamatute info on rikastatud kureeritud Eesti rahvusbibliograafia (ERB) andmestikus oleva infoga. Andmestikust on välja jäetud lasteraamatute kategooria, ERB-ist puuduvad teosed ja muud väljaanded, mille laad ei ole raamat. Kokku on andmestikus 1491 raamatu metaandmed.

Raamatute kaanepilte on erinevate piirangute tõttu mõnevõrra vähem. Kuigi mõne aastakäigu kohta leidub vaid paar pilti, on piiratud valimis siiski kokku 980 eksemplari kujundused. Värvide kolmest põhiomadusest (toon, heledus ja küllastus) on eemaldatud heledus ja küllastus, jättes alles vaid värvitooni. See võimaldab kasutatud värvipaletti paremini esile tuua, kuna heledus ja tumedus ning eredus ja tuhmus on kõrvale jäetud⁵.

Kauneimate raamatute metaandmete analüüs

Andmestikust selgub, et kauneimate raamatute sekka on jõudnud nii aianduse käsiraamat, NSVL-i põhiseadus, matemaatikaõpik kui ka osaliselt võrukeelne luulekogu. Kuna konkurss on toimunud nii Eesti NSV-s kui ka taasiseseisvunud Eestis, siis on raamatute mõnda tunnust mõistlik vaadelda eraldi. Nõukogude aja kõige viljakam kaunite raamatute autor on Vladimir Lenin, kelle teosed võidutsesid 14 korda. Talle järgnevad August Jakobson, Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Ellen Niit (kõik 10 raamatut). Taasiseseisvunud Eestis on populaarseimate kirjanike eesotsas Bernard Kangro, kelle Tartu-sarja kuus teost valiti kauneimateks raamatuteks 2023 a. Kangrole järgnevad Indrek Koff, Mai Levin, Jaan Kaplinski, Asko Künnap, Kätlin Kaldmaa ja Hasso Krull (kõik 5 raamatut). Nõukogude aja viljakaimad kujundajad on Rudolf Pangsepp, Ludvig Kruusmaa ja Paul Reeveer. Kujundajatest on konkursil kõige enam võidutsenud aga pärast Eesti taasiseseisvumist tegutsemist alustanud Angelika Schneider, kelle töödest on kauneimateks raamatuteks valitud suisa 54 teost. Samal perioodil järgnevad Schneiderile esinemissageduselt Andres Tali ja Indrek Sirkel.

Eesti NSV perioodil on kauneimaid raamatuid kirjastanud ootuspäraselt peamiselt riiklikud kirjastused Eesti Raamat, Eesti Riiklik Kirjastus ja Valgus. Eesti Vabariigis on konkursil kõige enam võidutsenud kirjastused Tänapäev ja Varrak. Nii nõukogude ajal kui ka taasiseseisvunud Eestis on populaarseimad kauneimate raamatute žanrid ilukirjandus, luuletused ja lastekirjandus. Sellest hoolimata ei ole aga enamike võidutsenud raamatute puhul tegu ilukirjandusteostega, vaid bibliograafiate, kooliõpikute ning fotoalbumitega. Teemamärksõnadest on mõlemal perioodil kõige populaarsem „eesti“, nõukogude perioodil järgnevad sellele „vene“, „ajalugu“, „saksa“ ja „graafika“, taasiseseisvunud Eestis aga „ajalugu“, „kunstnikud“, „maalikunst“ ja „eesti keel“. Andmetest on näha, et taasiseseisvumise järgsel perioodil on kasvanud kunstile ja arhitektuurile viitavate teemamärksõnade hulk, mis annab alust eeldada, et kauneimateks raamatuteks valitud teoste kujundus peegeldab tihti ka nende sisu.

Andmestikku tervikuna analüüsides selgub, et kauneimate raamatute ilmumispaikadest on ülekaalukalt esikohal Tallinn, kus on ilmunud 1387 teost, millele järgneb Tartu 70 teosega. Enamik raamatuid on kirjutatud eesti keeles, järgnevad inglis-, vene- ja saksakeelsed teosed. Üllatav on avastus, et viiendaks populaarsemaks keeleks on esperanto keel, milles on kirjutatud teosed Kuŝanta tigro (Lilli Prometi Lamava tiigri tõlge), Okupacio (Erni Krusteni Okupatsiooni tõlge) ja Ventolume (Debora Vaarandi luuletuste tõlge). Tõlketeoste puhul olid nõukogude perioodil kõige levinumateks algkeelteks vene, inglise ja saksa keel, taasiseseisvumise järgselt on esikolmikus aga inglise, saksa ja soome keel. Vene keel on langenud viiendaks, jäädes tahapoole ka prantsuse keelest. Kõige levinum kauneimate raamatute suurus on 21–22 cm, millele järgnevad 23–26 cm-sed teosed. Konkursil võidutsenud raamatutest üle poolte maht on kuni 200 lehekülge.

Kauneimate raamatute kaanepiltide analüüs

Nagu eelnevalt mainitud, siis oli varem konkursil oluliseks kriteeriumiks trükikvaliteet, kuid hilisemal ajal on visuaalne komponent üha tähtsamaks muutunud. 1950-ndatest 1980-ndateni domineerivad soojad toonid (punane, oranž, kollane), sealjuures on selgelt suurem osakaal punastel varjunditel. Võib täheldada, et trükitehnoloogia ja disaini eripäradest tingituna on sel perioodil värvitoonide hulgas vähem variatsioone. 1990-ndatest alates on märgata värvikasutuse mitmekesisuse kasvu. Koos kollaste ja roheliste toonidega kerkib esile ka külmem koloriit. Aastatel 2000–2019 hoogustus jahedate värvide kasutamine veelgi ning sinine muutus üsna tavapäraseks. Praegusel aastakümnel võib täheldada kasutatud toonide ühtlasemat jagunemist üle kogu värvispektri, mida saab seostada disaini arengu ja trendidega.

Kokkuvõte

Kuigi kauneimate raamatute valimise traditsioon ulatub nõukogude aega (toona „parimad raamatud”), on see edasi kestnud ka taasiseseisvunud Eestis. Andmelugu analüüsib 1491 teost, mis on pälvinud konkursi toimumise ajal kauneima raamatu tiitli, kaanepilte koguti sealhulgas 980. Võiduraamatute metaandmetes peitus nii ootuspäraseid tulemusi, nagu Eesti NSV perioodil ülekaalukalt võidutsenud riiklikud kirjastused, kui üllatavaid avastusi, et üheks populaarsemaks keeleks osutus esperanto keel. Kui esialgu hinnati trükikvaliteeti, siis aja möödudes muutus kaanekujundus üha määravamaks. Toonide puhul on märgata värvikasutuse eripalgelisemaks muutumist, mida saab ühelt poolt seostada trüki- ja graafikakunsti arenguga, kuid teisalt ka muutunud trendidega. Kaua kestnud iga-aastane tava tunnustada Eestis ilmunud kauneimaid ja parimaid raamatuid on märkimisväärne nii ajalooliselt kui kultuuriliselt.

Viide andmestikule

Konkursil auhinnatud raamatute metaandmestiku leiab ja saab alla laadida RaRa digilabori veebilehelt: https://digilab.rara.ee/andmestikud/muud-andmestikud/. Kauneimate raamatute kaanepiltide andmestiku saamiseks tuleks kirjutada e-posti aadressil digilab@rara.ee.

Kasutatud allikad

1. Saar, S. (2025, 13. jaanuar). Raamatud muutuvad üha visuaalsemaks. ERR. https://novaator.err.ee/1609574695/raamatud-muutuvad-uha-visuaalsemaks

2. Hermann, E. (2016). Eesti raamatukonkursid „25 parimat raamatut” ja „25 kauneimat raamatut” 1956– 2010 [Magistritöö, Tartu Ülikool]. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/2389cee2-4fbb-44f6-b3dd-1dde1d2fc505/content

3. Eesti Kirjanduse Selts. (kuupäevata). Eesti Raamatu Aastast. https://raamatuaasta.ee/et/eesti-raamatu-aastast

4. Loodus, R. (1982). Eesti raamatukunsti teke ja areng. Eesti Raamat.

5. Pandurangan, V. (2012, 11. juuni). Colours in movie posters since 1914. http://old.vijayp.ca/blog/2012/06/colours-in-movie-posters-since-1914