Blogipostitus on avaldatud ka RaRa kodulehel.

Ajakiri Riigikogu Toimetised, mis alustas ilmumist 2000. aastal, on olnud justkui foorum, kus kohtuvad seadusandjad, teadlased, poliitikud, ametnikud ja kodanikuühiskonna esindajad. Ajakirja eesmärk on olnud edendada poliitilist diskussiooni, jagada teadmisi ja süvendada seadusandliku töö arusaamist, samuti edendada dialoogi teadlaste ja riigitegelaste vahel 

50 numbri jooksul on käsitletud väga laia teemaderingi, mis peegeldab Eesti ühiskonna ja poliitika arengut. Ajakirja sisu on läbi aastate olnud mitmekülgne ja kajastanud hetkel aktuaalseid teemasid või käsitlenud tulevikutrende. Samuti on väljaandes suur roll teaduspõhisel infol ning artiklid tuginevad sageli akadeemilistele uuringutele ja ekspertide teadmistele. 

Lisaks toimetuskolleegiumis osalemisele on rahvusraamatukogu spetsialistidel olnud võimalus teha ajakirjale kaastöid. Kõige pikemaajalisem sellelaadne on parlamentaarsete uudiste rubriik. 

Ajakiri andmeteaduse käsutuses

Aga 50. juubelinumbri puhul on ajakiri ise sattunud teadlaste uurimisobjektiks. Andmeteadus avab ajakirja tekstidega töötamiseks mitmeid võimalusi, pakkudes uusi viise sisu analüüsimiseks, seoste leidmiseks ja trendide uurimiseks. Võttes aluseks Riigikogu Toimetiste 50 numbri tekstid otsisime nende seest trende ühiskonnas ja riigielus olulisemate teemade osas. 

Sõnade kasutamise sageduse muutumine

Konkreetsete sõnade kasutamise sageduse varieerumine illustreerib keelekasutuse ja päevakohaliste teemade muutumist. Aja jooksul toimunud muudatustest on omakorda võimalik välja lugeda ajaloolisi sündmusi.

Näiteks on sõnade „Ukraina“ ja „Venemaa“ kasutus tõusnud samaaegselt 2014. aastal, kui Venemaa tungis Krimmi, ning 2022. aastal täiemõõdulise Venemaa-Ukraina sõja puhkemise alguses. 2017. ja 2018. aastal toimunud mainimissageduste tõusu saab selgitada mitme asjakohase artikli ilmumisega.

Sõnade „Euroopa Liit“ ja „NATO“ puhul on 24 aasta jooksul enam mainitud Euroopa Liitu. Ainus periood, mil NATO esinemissagedus ületas EL-i oma, on 2022. aasta paiku, mida võib taaskord seostada Vene-Ukraina sõja eskaleerumise ning sellest tulenevate kaitsepoliitika teemade esiletõusuga. 

Riigikogu Toimetised on parlamendi ajakiri ja seetõttu vaatasime ka nende sõnade esinemist tekstides. Kui sõna „parlament“ kasutussagedus on aja jooksul püsinud üsna ühtlane, siis „Riigikogu“ esinemissagedus on olnud muutlikum. Riigikogu sagedase mainimise taga võib olla ka ajakirja nimi. 

Teemamudelid

Teemamudelid koondavad „sarnaseid“ ehk statistiliselt sageli koosesinevaid sõnu, seega on nende abil võimalik suurest tekstikorpusest tuvastada abstraktsemaid teemasid. Samas jääb teemade lahtimõtestamine ja tõlgendamine siiski uurija ülesandeks. Teemamudelite loomiseks on Riigikogu Toimetiste sisu jagatud ilmumisaja järgi kolmeks, et jälgida teemade ajalist muutumist. 

Aastatel 2000–2009 on teemad üsna sarnased, keskendudes Eestile, Euroopale, riigile, Riigikogule, seadustele ja õigusele ning poliitikale. Osades teemades on mainitud ka inimesi ja avalikkust. Peaaegu kõigis teemades esinevad koos sõnad „Euroopa“ ja „liit“, mis võib olla vihje sellele, et Eesti sai samal perioodil Euroopa Liidu liikmesriigiks.

2010.‒2019. aasta teemades kõige tõenäolisemalt esinevad sõnad (näiteks „Eesti“, „aasta“ ja „riik“) on sarnased eelneva perioodi tulemustega, kuid on toimunud ka muutusi. Näiteks on neljanda teema märksõnadeks „teadus“, „ülikool“ ja „uuring“, mida saadab ka kohamärksõna „Tartu“, viidates tõenäoliselt Tartu Ülikoolile. Ühest küljest võib see tähendada haridusteemade sagenemist, teisest küljest aga teadusuuringute mainimist ja nendele toetumist. 

Viimase viie aasta teemad on muutunud konkreetsemaks, vihjates nii demograafilistele muutustele (teema 2), välispoliitikale (teema 3), haridusele (teema 4), tervishoiule (teema 5) kui ka energeetika teemadele (teema 6). Tulemusi saab selgitada sellega, et ajakirja viimaste aastate numbritel on erinevad temaatilised fookused. 

„Parlamentaarsete uudiste“ rubriigis mainitud riigid

Ajakirja algusaegadest on Riigikogu Toimetistes rubriik „Parlamentaarsete uudised“, mis koondab infot eri riikide parlamentide tööst ja otsustest. Numbrite peale mainitakse kokku 148 eri piirkonda, mille saab jaotada 138 riigiks. Riike ja nende esinemissagedusi kujutavalt kaardilt saab välja lugeda, et kõige enam on mainitud Ühendkuningriigi parlamendi uudiseid. Tulemus on mõneti tinglik, kuna Ühendkuningriigi hulka on arvestatud ka Šotimaa ja Gibraltari parlamentide mainimised. Taolist ühendust tegemata on kõige enam mainitud Venemaa parlamendi tegevust. 

Kõige enam mainitud riigid (sh nende koosseisu kuuluvad piirkonnad): 

1. Ühendkuningriik (Ühendkuningriik + Šotimaa + Gibraltar) – 54 mainimist 
2. Venemaa (Venemaa + Tatarstan) – 46 mainimist 
3. Prantsusmaa (Prantsusmaa + Korsika) ja Leedu – mõlemad 44 mainimist 
4. Saksamaa ja Läti – mõlemad 41 mainimist 
5. Ukraina – 38 mainimist 

Kõige enam mainitud piirkonnad: 

1. Venemaa – 45 mainimist 
2. Leedu – 44 mainimist 
3. Prantsusmaa – 43 mainimist 
4. Ühendkuningriik – 42 mainimist 
5. Läti ja Saksamaa – mõlemad 41 mainimist 

Kuigi mainimissageduste edetabelites on esikohal Euroopa riigid, siis on „Parlamentaarsete uudistesse“ jõudnud kõik maailmajaod, sealhulgas ka eksootilisemad riigid ja piirkonnad. Näiteks on 16 korda kirjutatud Kõrgõstani parlamendist, 5 korda on mainitud Bangladeshis toimuvat ja korra Paapua Uus-Guinea uusi poliitilisi suundi.