Sissejuhatus

Eesti keelekorraldus on soovitanud kasutada sõna esinaine tähenduses ’naisorganisatsiooni juht’. Näiteks kirjutas Sirje Mäearu kogumikus „Keelenõuanne soovitab 4“, et kui kõne all on segasoolised kollektiivid, sobib nende naissoost juhi nimetamiseks sõna esimees. Esinaine saab selle põhjal olla niisiis vaid naiskollektiivi, näiteks naiskoori või naiskorporatsiooni juht. Ka siis, kui kollektiivis on suurem osa naised või naisi ja mehi võrdselt, tuleks kasutada esimeest.¹

Olen varem esinaise kasutust 2019. aasta ühendkorpuses pisut vaadelnud ning täheldanud sealjuures, et tänapäevasemaid tekste esindavas keelekorpuses kasutatakse esinaist siiski ka naissoost juhi tähenduses üldisemalt.²³ Sellest ajendatult tegin väikese uurimuse, mille eesmärk oli teada saada, missuguses tähenduses esinaist rohkem kasutatakse – kas sõnaga viidatakse esmajoones naisorganisatsiooni või siiski ka segasoolise organisatsiooni naisjuhile. Samuti tahtsin kasutust vaadelda varasemate, eelmisest sajandist pärit kümnendite tekstides, et keskenduda kasutuse muutumisele. Seda vaadeldes oli fookuses küsimus, kas mulje, et sõna ei viita vaid naisorganisatsiooni juhile, iseloomustab tänapäeva keelekasutust või on see ka varem nii olnud.

Materjal ja meetod

Oma uurimuse läbi viimiseks kasutasin tekste erinevatest kümnenditest alates 1920. aastast kuni aastani 2021. Et pääseda ligi nõukogudeaegsele ja selle eelnenud perioodist pärit materjalile, kasutasin Peeter Tinitsa abiga (Tinits 2020) DIGAR-i kollektsioonis olevaid eestikeelseid väljaandeid. Materjali hulka kuuluvatest väljaannetest olid esindatud näiteks Postimees, Sakala, Päewaleht, Maa Hääl, Järva Teataja. Digiteeritud artiklitest oli tehtud päring lemma esinaine leidmiseks ning tulemusena esildus kokku üle 99 tuhande lausenäite. Analüüsimiseks otsustasin igast kümnendist (1920, 1930 ja 1940) teha 100-lauselise juhuvalimi. Lauseid märgendasin ükshaaval konteksti põhjal ehk kas esinaine osutas lauses segasoolise või naisorganisatsiooni juhile; mõne lause puhul jäi organisatsiooni liik ebaselgeks. Aastate 1950–1970 väljaannetes olid esinaise esinemissagedused väiksemad, niisiis sellest perioodist vaatlesin kõiki olemasolevaid kasutusjuhte. Tollest ajavahemikust on digiteeritud väljaandeid vähe või need on raskesti ligipääsetavad. Sellele lisaks kirjutati esinaistest nende ajastute tekstides tõenäoliselt vähem. Hetkeseisuga puudub uurimuses ka materjal 1980. aastate kohta.

Tänapäevasema keelekasutuse analüüsimiseks kasutasin programmi SketchEngine abiga eesti keele koondkorpust, mis sisaldab tekste aastatest 1990–2008. Samuti vaatlesin 2013. ja 2021. aasta ühendkorpuse veebitekstide alamkorpuseid. Koondkorpuse puhul ei võimalda SketchEngine tekste ajastute järgi sorteerida, niisiis esindab see infot nii 1990. aastate kui 2000. aastate algusaja kohta. Koondkorpus sisaldab nii mitmesuguseid toimetatud tekste (sh ajalehed, ilukirjandus, populaarteaduslikud väljaanded, teaduskirjandus jms) kui ka toimetamata veebikirjutisi, mis on pärit blogidest, foorumitest, kodulehtedelt jne. 2013. ja 2021. aasta veebikorpused sisaldavad aga ainult erinevatelt veebilehtedelt pärit tekste.

Tulemused

Esinaise kasutuse analüüsi tulemused näitasid kõigepealt seda, et 1920.–1940. aastate tekstides osutas esinaine ülekaalukalt naisorganisatsiooni juhile. 1920. aastate puhul viitas 100-st juhulausest 89 eelmainitud tähendusele, 1930. aastate puhul oli selleks 94 ja 1940. aastate puhul 93 lauset. Esinaine kui segasoolise organisatsiooni juhi tähendust ilmestas 1920. aastatel 1 lause, 1930. aastatel 2 ja 1940ndatel 3 lauset. Naisorganisatsiooni juhi tähenduse ülekaal võib nende kümnendite puhul olla põhjendatud sellega, et just toda ajastut iseloomustab mitmesuguste naisliikumiste rajamine ja nende populaarsuse suurenemine. Näiteks asutati naiskodukaitse just 1920. aastatel Soome organisatsiooni Lotta Svärd eeskujul (NKK). Seetõttu kajastati naisorganisatsioonide ja nende esinaiste tegevust ka meedias. 1920.–1940. aastate esinaise kasutusjuhte illustreerivad näited 1–3.

1. "[---] Andres Wanaus ja naiskodukaitse nimel soosaare jaoskonna esinaine Pauliine Michelson."(Postimees 04.10.1929)
2. "Järgnes lipu üleandmistseremoonia Helme jaosk. naiskoduk. esinaiselt pr. J. Tumikeselt kindral Orasmaale [---]" (Järva Teataja 14.09.1936)
3. "[---] Wiljandi Maanaiste Seltsi aasta pääkoosalet, mille awas esinaine pr. J. Mankin." (Sakala 08.04.1940)

Nagu enne mainitud, oli 1950.–1970. aastate materjalis esinaist sisaldavaid lausenäiteid tunduvalt vähem. 1950. aastate materjalis osutas esinaine naiskollektiivi juhile 9 lauses 11st, 1960. aastate puhul 8 lauses 13st ning 1970ndate puhul 10 lauses 29st. Selles perioodis oli märgata väikest segasoolise organisatsiooni juhi tähenduse sagenemist – 1970. aastate tekstides osutas sellele tähendusele 18 lauset 29st. Näited 4 ja 5 ilmestavad 1950.–1970. aastate materjali.

4. "Esinaise Tea Tamme aruanne TRÜ naiskoori tööst käsitles ajavahemikku [---]" (TRÜ Ajaleht 21.12.1956)
5. "Ametiühingukomitee esinaine Helve Kabur oli 19 harjutuspäevast tervelt 9 suuskadel
   [---]" (TRÜ Ajaleht 07.03.1975)

Tänapäevasemat keelekasutust (ehk aastaid 1990–2008, 2013 ja 2021 esindavaid tekste) iseloomustas küll aga esinaise kui mis tahes kollektiivi juhi tähenduse ülekaal. 1990.–2008. aastate puhul markeeris 100 lausest 83 just seda tähendust ning nii 2013. aasta kui ka 2021. aasta veebikorpuse 100 lausest 58. Seega jäi koondkorpuse näidetes naisorganisatsiooni juhi tähendusele viitama 16 lauset, 2013. aasta veebikorpuses 40 lauset ja 2021. aasta omas 41 lauset. Nende ajaperioodide juhulausete kontekstist märkasin, et esinaised võivad küll olla naiskodukaitsel ja erinevatel naisliitudel, ent sagedamini isegi ka näiteks korteriühistustel, riigikogus, parteidel, žüriidel, mitmesugustel liitudel jne. Näited 6–8 käivad viimaste kümnendite tekstide kohta.

6. "„Korterid on erastatud, korteriühistu registreerisime 2. juunil,“ kinnitas ühistu esinaine Postimehele." (Postimees 28.07.1998)
7. "Tutvustasin oma fotosid Neeruti seltsi esinaisele Tiiu Uuskülale." (Veeb 2013)
8. "Avalikkuse ees esinemise kogemus on suur nii lapsevanema, kooli hoolekogu esinaise kui õpetajana, seetõttu olen enda kanda võtnud külaseltsi juhtimise rolli." (Veeb 2021)

Tulemusi visualiseerib kokkuvõtvalt alljärgnev joonis.

Jooniselt on selgelt näha, kuidas sõna kasutus aastakümnete jooksul muutub – mida aeg edasi, seda rohkem sageneb ka soolise segaorganisatsiooni tähendus. See näitab, et ajaperiood mõjutab sõna kasutust ühes või teises tähenduses. Samuti on selge, et eelnimetatud tähendus iseloomustab keelekasutust alates 1990. aastatest, sest sellest ajast saati on naised varasemaga võrreldes saanud rohkem tööle asuda ka mitmesugustel varem meestega seostatud ametipositsioonidel. Nende hulka kuulub ka juhiamet. Tulemused kinnitavad, et tänapäeva keelekasutuses võib esinaiseks nimetada ka mis tahes organisatsiooni naissoost juhti.

Kokkuvõte

Võib öelda, et keelekorralduse soovitus kirjeldaks justkui keelekasutust perioodist enne 1990. aastaid, mil oli asjakohane nimetada esinaiseks vaid naisorganisatsiooni naissoost juhti. Tänapäevasemas keelekasutuses aga on lood pisut teisiti – naised on saanud võimaluse asuda mitmesuguseid asutusi ja organisatsioone juhtima. Neid vaatlusi arvesse võttes on EKI ühendsõnastikus 2022. aasta alguskuude seisuga ka soovitust muudetud. Huvitav oleks mõnes edaspidises uurimuses vaadelda ka esimehe kasutust selle pilguga, et kui palju viidatakse selle sõnaga naissoost juhile ning kas rohkemgi kui esinaisega.

Viita blogipostitusele:
Kaukonen, Elisabeth. 2022. Kes on esinaine? Eesti Rahvusraamatukogu digilabori juhtumiuuringud. DOI 10.17605/OSF.IO/D8E2C

Uuringust on ilmunud teadusartikkel:
Kaukonen, Elisabeth (2023). Kes on esinaine? Keel ja Kirjandus, 66(3), 328-336. https://doi.org/10.54013/kk783a4

Uuringu andmed ja kood on ligipääsetavad siin: https://doi.org/10.17605/OSF.IO/D8E2C.

Uuring on loodud projekti EKKD72 "Tekstiainese kasutusvõimalused digihumanitaaria juhtumiuuringutes Eesti ajalehekollektsioonide (1850-2020) näitel" raames.

1. Sirje Mäesalu. (2008). Kas naine on esimees või esinaine? – Keelenõuanne soovitab 4, lk 79
2. Elisabeth Kaukonen. (2021). Feministlik keeleuuendus eesti keeles – tõusutendents või status quo? – XVII muutuva keele päev
3. Lydia Risberg, Elisabeth Kaukonen. (2022). Sugude säuts. Mees on naine on isik? – Vikerraadio keelesäuts. https://vikerraadio.err.ee/1608503696/keelesauts-sugude-sauts-mees-on-naine-on-isik